Prantsuse põgenikelaagri asunik: kas see on tõesti Euroopa?

Toomas Randlo
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Calais põgenikelaager Prantsusmaa põhjaosas
Calais põgenikelaager Prantsusmaa põhjaosas Foto: SCANPIX

Birminghami ülikooli teadurid Thom Davies, Arshad Isakjee ja Surindar Dhesi kirjutavad veebiväljaandes The Conversation oma külastusest Prantsusmaa põhjaosas Calais’s asuvasse põgenikelaagrisse, mille hüüdnimeks on pandud «Uus džungel».

Tühermaale põõsaste vahele püstitatud telgid pakuvad peavarju praegu umbes 3000 põgenikule. Hukkunute arv Calais’s tõuseb jätkuvalt. 28. juulil sai surma Suurbritanniasse pääseda üritanud migrant, kes oli viimase kahe kuu jooksul juba üheksas hukkunu.

Suurbritannia peaminister David Cameron lubas teha kõik võimaliku, et tekkinud olukorda lahendada, kuid Calais laagris istudes on selgelt näha tõelist humanitaarkriisi, millele tähelepanu ei pöörata.

Calais põgenikelaager. Foto: Scanpix
Calais põgenikelaager. Foto: Scanpix Foto: THIBAULT CAMUS/AP

Külastasime Calais’d kahel korral ning veetsime seal mitu päeva migrante intervjueerides. Suurbritannia ja Prantsusmaa peaksid lõpuks ühise probleemiga tegelema, kuid seni on migrantidele pakutud juurde vaid okastraati.

«Kui ma «Džunglisse» jõudsin, mõtlesin, et kas see on tõesti Euroopa,» rääkis Sudaani põgenik Ilyas, kelle perekond tapeti Janjaweedi relvarühmituse poolt.

Nagu paljud teised, tuli ta Euroopasse rasket teed mööda – läbi Sahara kõrbe, kus kolm tema kaaslast surid, ja seejärel paadiga üle Vahemere. Ta näitas meile mobiiliga filmitud videot teekonnast Vahemerel. «Me pidime kolm päeva veeta hakkama saama,» selgitas ta, näidates fotosid mobiiltelefonist, kus oli ka rõõmsamaid pilte tema perest ja sõpradest.

Euroopasse jõudes probleemid aga jätkusid. Migrandid rääkisid, et Itaalia rannikule saabunud põgenikud on kohalike võimude poolt hüljatud. Noori mehi hoitakse laagrites vaid mõned päevad, paljud nendest lõpetavad kodututena Itaalia tänavatel.

Itaalia ametnikel on raskusi põgenike rekordhulgaga tegelemisel ning mõned migrandid rääkisid, et neil kästi liikuda põhjapoole - Prantsusmaale, Saksamaale ja Suurbritanniasse. Mõnedele anti isegi kaardid.

Euroopasse saabunud 137 000 põgenikust väga väike osa jõudis Calais’sse. Vähem kui ühe ruutkilomeetri suuruses «Uues džunglis» elavad tuhanded migrandid tingimustes, mis ei vasta ühelegi humanitaarstandardile.

Käimlate arv on piiratud, käte pesemise võimalus puudub. Prügihunnikud meelitavad ligi rotte ja muid kahjureid. Migrandid saavad kasutada vaid külma vett, mida on tihti võimalik saada telkidest kaugel eemal. Paljude laagri elanike sõnul on neil palavik ja erinevad kõhuhaigused.

Calais põgenikelaager. Foto: Scanpix
Calais põgenikelaager. Foto: Scanpix Foto: PASCAL ROSSIGNOL/REUTERS

Laagris on näha palju lonkavaid ja vigaseid migrante, kes on tulutult üritanud Suurbritanniasse põgeneda, kuid selle käigus kannatada saanud. Mõned väitsid ka, et on politsei ja kohalike jõukude peksmise ohvriks langenud.

Calais on kahtlemata humanitaarkriisi punkt, kuid vaid osake suuremast probleemist. Maailmas on praegu Itaalia-suurune rahvahulk pidanud oma kodud maha jätma ja põgenike arv oli viimati sama suur Teise maailmasõja ajal.

Põgenike enamusega peavad tegelema väljaspool Euroopat asuvad riigid, mis liigituvad pigem arengumaadeks. Ainuüksi Türgi on pidanud vastu võtma 1,7 miljonit Süüria põgenikku. Türgile järgnevad põgenike arvult Pakistan, Liibanon, Iraan, Etioopia ja Jordaania.

Ühendkuningriigi siseminister Theresa May lubas investeerida seitse miljonit naela Calais' kindlustamiseks parema traataiaga. Tema jaoks on tegemist julgeolekuohuga. Calais põgenikelaagri asukatega vesteldes tundub tegelik olukord teistsugune. Aeg on tegeleda Euroopa südames areneva humanitaarkriisiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles