Postimees 1933. aastal: Eesti wälispolitika ülesanded ja tegevus

Eile andis wälisminister A. Piip ajakirjandusele seletusi wälisministeeriumil päewakorras olewatest küsimustest ja senise töö saawutustest. Palju tähelepanu on nõudnud meie rahwuswahelised majandusküsimused. Hulk pinewat hoolt nõudsid ka meie kaubanduslikud läbikäimised Suur-Britannia ja Prantsusmaaga, kes on meie wälisturgude keskel mõlemad sellepoolest tähtsad, et meie sinna rohkem wälja weame kui sealt sisse toome.

Prantsusmaga läbirääkimiste juures tuleb meil arwesse wõtta, et seal langenud waluutaga maadest tulewatelt kaupadelt wõetakse erilist lisamaksu, mis on 15% kauba wäärtusest ja enam. Meil oli alul wajadus sarnase lisamaksu määramist ära hoida, mis wõimalik ainult soodustuste läbi meie poolt.

Kokkulepe Suur-Britanniaga piirdus alul sealse heeringa sisseweo korraldamisega ja üldiselt lubadusega suurendada meie sissewedu Inglismaalt. Üksikasjalised läbirääkimised seisawad ees weel sel sügisel.

Jõupingutusi nõuab wälisministeeriumilt krooni kursi ümberhindamine, kuna wälisministeeriumi eelarwe on samuti, nagu sisemaaliste asutiste eelarwed, koostatud kuldkrooni alusel. Arwesse wõttes üldist kokkuhoiu wajadust ja õiglasi nõudeid, tuli ka wälisesinduste palkasid uuesti kärpida 11-16 prots. wõrra. See kärpimine on meie wälisesindustele wäga walus, sest et meie wälisesinduste palgad, wõrreldes teiste wäikeriikide diplomaatiliste esinduste palkadega, on wäga madalad.  28.07.1933