Postimees 1910. aastal: hariduse võim teeb vabaks

Õpime! Ühiskondlises võitluses ei maksa mitte enam kehalik jõud ja osavus, nagu riiklise elu esiloo päevil, kus sugukonnas teistest see üle tõusis, kellel silm kõige teravam vaenuteel ette nägema ja käsi kõige kangem sõjariista keerutama. Ei aita uueajalises võitluses elu eest ka päritud poliitilised õigused ja varaline rikkus. Kindlad korraldused valmistavad ka nõrkadest jõuukillukestest, keda ülivõim enne oma tahtmist mööda võis suruda, otsustavat võimu. Mida kõrgemale inimesesugu hariduseelus jõuab, seda vähem mõju on välisel võimul inimeste ja rahvaste vahekorra äramääramisel. Võitjaks jääb ikka see, kes oma sisemise jõuu ja tubliduse läbi ajaloo-kaalu oma hääks alla suruda suudab.

Iseäranis rahvaste saatuse üle otsustab nende kulturalikkus.

Tahame meie kui rahvas elada ja edasi kasvada, siis olnud meil esimeseks mureks oma rahvuslist kulturavõimu tõsta.

Ei üksgi poliitiline võitlus, ei majandusline edenemine või meil korda minna, kui meid kandmas ei ole hariduse võim!

Ei üksgi poliitiline surve või meid maha murda, kui meie oma kulturajõuupääle toetuda võime!

Kuid mitte ainult ühiskondlise võidu kättesaamiseks ja ühiselulise võitluse ärakandmiseks ei lähe hariduse võimu tarvis. Vaid haridus peab meie tervele elule alles tõsise mõtte andma, hariduse võim kisub köidikud katki, mis inimest looduslise seisukorra külge kütkendavad.

Haridus tõstab meid alles puhta inimsuse õhukonda, kus mitte ükski enesemaksmapanek ja ühiskondlises võitluses teistest ülesaamine osa ei etenda, vaid elu sootu uue tuuma omandab.

Hariduse võim teeb vabaks.

24.07.1910