Peapiiskop Urmas Viilma: kohustuslik religiooniõpetus muudaks meid sallivamaks

Peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Foto: Sander Ilvest

Haridus on võtmeküsimus. Religiooniõpetus peaks koolides olema kohustuslik, vältimaks teadmatusest tingitud eksiarvamusi ja hirme, kirjutab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Olen ülimalt tänulik Kaarel Tarandile, kes tõstatab oma artiklis olulisi küsimusi. Ma ei soovi pikalt kirjutada sellest, kui häiriv on Tarandi leheloo alatoon kiriku või usklike suhtes või kuidas ta ise oma põhimõtetevastaselt väljendab venelastest õigeusklike vastu (kelle hulgas on ka kümneid tuhandeid Eesti kodanikke) võõraviha, seostades õigeusu koguduste tegevust potentsiaalse julgeolekuohuga.

See on üsna sarnane üldlevinud lahmimisega, et kõik moslemid on potentsiaalsed terroristid, kõik kristlased on vastutavad inkvisitsiooni eest ja kõik mitteusklikud taotlevad ainult rahu ja harmooniat. Selline üldistav sildistamine lõhub ühiskonda ega ole eriti hea tunnistus ühegi, ei ilmaliku ega uskliku haritud inimese kohta.

Arvamust avaldama pani mind see, mida Tarand kirjutab hariduse teemadel. Ma ei saanud päris hästi aru, kas tema ettepanek kasvatada pagulasküsimuse lahendamise esimese sammuna Eestis haridussund üheksalt aastalt 12 peale oli nali või mõtles ta seda tõsiselt. Ta teeb ettepaneku seadustada, et Eestisse ei ole oodatud need pagulased, kes on käinud koolis alla 12 aasta.

Mul ei ole isiklikult midagi selle vastu, kui Eestis muutuks ühest hetkest põhihariduse asemel kohustuslikuks keskharidus. Küll aga pole ettepanek võtta Eestisse vastu ainult 12 klassi läbinud pagulased muud kui keerulise pagulasolukorra üle peenelt ironiseerimine. Usun, et kellelegi pole uudis, et põgenikke tuleb sellistestki piirkondadest, kus näiteks tüdrukuid kooli ei lubatagi või poisidki suudavad koolipingis viibida heal juhul vaid mõne aasta.

Sama hästi oleks võinud kirjutada, et võtame vastu ainult need põgenikud, kes täidavad kohe ära kodakondsuseks vajaliku eesti keele tasemetesti. Ma ei imesta, kui iroonia oligi artikli eesmärk, kuid vaevalt aitab see kuidagi kaasa niigi kuumaks köetud pagulasküsimuse lahendamisele, segades siia veel kirikud ja usklikud.

Samas on rõhuasetus haridusele asjakohane, kuid enne kui hakkame nõudma pagulastelt 12 klassi lõpetamist, võiksime püüda analüüsida meie enda teadmisi eri kultuuride ja religioonide vallas. Kas praegu ühiskonda halvav pagulashirm pole midagi muud kui selge harimatus ja teadmiste vähesus, mille on põhjustanud eelkõige religiooniõpetuse puudumine üldhariduskoolide õppekavas?

Kooseluseaduse läbisurumise eel ja järel hakati rõhutama asjaliku ning adekvaatse teabe ning info edastamise vajalikkust, et inimestes vähendada sallimatust ja maandada väidetavat viha samasooliste paaride suhtes.

Põgenike vastuvõtu ootuses peaks haridusministeerium minu hinnangul astuma kiiresti samme kohustusliku religiooniõpetuse sisseviimiseks kõikidesse kooliastmetesse. Selleks pole vaja muud kui senine valikaine usundiõpetus muuta kohustuslikuks vähemalt ühe kursuse mahus igas astmes, et ennetada võõraviha ning pimeda hirmu süvenemist ja kultuurialase harimatuse levimist.

20-aastase kogemusega religiooniõpetuse õpetajana julgen väita, et noored, kes on õppinud tundma maailma religioone ja nende traditsioone, uskumusi ja tavasid, on sallivamad ja kaastundlikumad, võrreldes õpilastega, kes pole sellist ettevalmistust saanud.