Juhtkiri: kumb on olulisem - turureeglid või keeleseadus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile pööras Postimees tähelepanu probleemile, et pealinna kallimates söögikohtades kõlab eesti keele asemel inglise või vene keel, sest peamiselt välismaalastele orienteeritud paikades ei ole eestikeelse teeninduse järele praktilist vajadust. Nii võib juhtuda, et üksnes eesti keelt oskav klient võib seal hätta jääda. On selge, et seaduse järgi peab teenindaja riigikeelt oskama ja seadusest tuleb ka kinni pidada. Ometi ei ole selle tagamine nii lihtne.

Keeleinspektsioon on olukorrast teadlik, kuid ei oska selle nähtusega suurt midagi peale hakata. Üldiselt on nii, et keeleinspektsioon asub tegutsema siis, kui keegi rikkumisest teada annab. Keeleseaduse järgi kannab keeleoskuse eest vastutust tööandja. Aga kui omanik on töötajatega rahul, teenindajad on tööga rahul ja kliendid on teenindajatega rahul, siis pole põhjust ka teada anda, seega pole põhjust sekkuda. Need eestlased, kes peamiselt välismaalastele orienteeritud paikadesse satuvad, ei tee sellest tavaliselt suurt probleemi, kui suheldakse eesti keele asemel inglise keeles, ja enamikus paikadest mõni eesti keelt oskav teenindaja ikka tööl on.

Kuid olukord on veel komplitseeritum: isegi kui kaebuse esitamiseni jõutakse, teeb teenindusasutuste suur kaadrivoolavus süüdlase karistamise väga keeruliseks. Klienditeenindajale esitatakse keeleoskuse nõue, omanikule tehakse ettekirjutused, aga kui kontrollima minnakse, siis inimest, kellele nõue esitati, ei ole enam tööl, ja tema asemel on juba keegi teine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles