Brian Williamson: kaitsma peab tarbijaid, mitte vanu ärimudeleid

Plum Consulting ärikonsultant Brian Williamson Foto: Mihkel Maripuu

Londonis tegutsev ärikonsultant Brian Williamson räägib intervjuus Argo Ideonile, kuidas mobiiliäpid muudavad varsti tundmatuseni transporti, tervishoidu, majade kütmist jne.

Mida peaks tegema selleks, et kasvatada majandust mobiiliäppide toel?

Peamised teemad jäävad siin äppide endi tootmisprotsessist väljapoole. Need puudutavad seda, kuidas võimaldavad äpid muuta majanduse toimimist. Sageli ei kõla aga vanad reeglid või seadused äpimajandusega kuigi hästi kokku. Selge näide on siin taksoregulatsioonid, kus inimesed on hakanud kasutama äppe, mille abil nad saavad taksojuhiga vahetult suhelda ja saavad tõhusal viisil taksotellimuse esitada. Kuid paljudes Euroopa linnades öeldakse, et vanad reeglid ei ole mõeldud selle jaoks, sellise ärimudeli jaoks.

Aga seesama võib juhtuda mistahes majandussektoris. Tuleks põhjalikult mõelda selle üle, millised peaksid olema reeglid uues majanduses.

Teie toodud taksonäide on vastuoluline seetõttu, et ilmselt ollakse selles valdkonnas harjutud teatava elukorraldusega, mis on toiminud paljude aastate jooksul, ning nüüd tuleb keegi justkui kõrvalt oma äpiga, lükkab mõne osalise hoopis kõrvale, võtab neilt tulu ära ja tahab hakata kõike uutmoodi tegema.

Autojuhid ise saavad ju tööd jätkata. Need on vanad äristruktuurid, mis kõrvale jäävad. Ja siin ei käi jutt ju üksnes taksondusest, vaid näiteid võib leida kasvõi tervishoiust. Sa lähed näiteks andma teatavaid analüüse ning saad seal tulemused paberil, võib-olla pead mõne euro maksma. Aga praegu teed näiteks hoopis telefoniga sellest paberist pildi ja vaatad seda kodus. Ei tundu just erilise probleemina, aga võib rikkuda kehtivat korda, ja muudatuste heakskiitmiseks võib kuluda aastaid.

Kas sellised asjad on Ühendkuningriigis probleeme tekitanud?

See konkreetne näide on Ameerika Ühendriikidest. Föderaalne toidu- ja ravimiadministratsioon (FDA) on juba mitu aastat uute reeglite ettevalmistamisega tegelenud. Mingis osas kindlasti juhtuvad need asjad Ameerika Ühendriikides veidi varem, ning sealt võib saada aimu, millised probleemid võivad tekkida.

Sama asi on taksondusega. Seal oli ka äppide kasutus vastuoluline – mõned juhid peeti näiteks kinni, kui nad hakkasid sõitjaid lennujaamadest peale võtma. Praegu üritavad eri linnade juhid aga reeglid läbi töötada ja leida võimalused, kuidas asjad saaksid toimida.

Minu arvates peaks regulatsioonide puhul keskenduma tarbijate kaitsmisele, mitte aga vanade ärimudelite kaitsmisele. USA föderaalne kaubanduskomisjon (Federal Trade Commission, mis tegeleb tarbijakaitsega) on samuti olnud väga aktiivne suheldes juhtidega nendes linnades, kus võimud on olnud liigselt piiravad ning püüdnud kaitsta vanu ärimudeleid. Ma arvan, et on väga selge, et tarbijate kaitsmine on üks asi, äritegelaste kaitsmine hoopis mingi muu asi.

Kas mobiiliäppide abil toimivate uute majandusmehhanismide toel on siis võimalik majandust rutem kasvama panna?

Vastus on «jah». Näiteks Eestis on Taxify esindajad rääkinud sellest, et taksojuhtide seisuajad ilma klientideta on lühenenud. Kliendid saavad oma taksod kiiremini. See tähendab, et taksojuhtidel on rohkem tööd, või neil on võimalik tegeleda vabaks jäänud ajal muuga, ning see parandab efektiivsust ja aitab ka majanduskasvule kaasa.

Ühendkuningriigis on teiseks näiteks ettevõtete äpid ehk mitte et ei ilmuta välja uue ideega, mis senise mudeli asendab, vaid olemasolevad ettevõtted mõtlevad välja, mida nemad saaksid mobiiliäppidega teha. Nad tellivad äpid vastavatelt arendajatelt. Viimase pooleteise aasta jooksul on see ilming hoogu võtnud. Toon näite: firma, kes tegeleb tudengite majutusega, on alati töötajatele nädalas andnud ühe päeva (reede) selleks, et nad saaksid oma paberimajanduse korda ajada. Siis said nad endale äpi, mille toel oli võimalik tööülesanded ära jagada samal ajal, kui töötajad ringi sõitsid, ning nad ei pidanud enam reedest päeva paberite korrastamisele kulutama. Antud firma leidis endale ka piisavalt palju tööd juurde, nii et ratsionaliseerimise tõttu ei olnud vaja kedagi lahti lasta, vaid võis tegevust laiendada. Kahtlemata aitavad niisugused muutused majanduskasvule kaasa.

Sarnased asjad on tarbijaturul aset leidnud viimased viis-kuus aastat, ettevõtetesiseselt on see aeg aga olnud märksa lühem.

Olete võrrelnud ühiskonnas tekkinud vastuseisu majandusmuudatustele sellega, mis toimus Inglismaal mitusada aastat tagasi tööstusrevolutsiooni ajal?

Kui 16. sajandil leiutati kudumismasin, siis ei andnud kuninganna Elizabeth I selle kasutamiseks luba, sest masin oleks tema alamad tööta jätnud. Leiutaja läks oma masinaga Prantsusmaale, kus ta sai tegutsemisloa. Hiljem pöördus ta muidugi tagasi Inglismaale.

Ja nüüd leidub lojaalseid alamaid, kes lähevad kuninganna Elizabeth II juurde kaebusi esitama, et nende leivatükk võetakse ära?

Nad kaebavad valitsusele. Aga põhimõte on muidugi sarnane. Praegu näiteks näeme Prantsusmaal seda, et üritatakse keelata geolokatsioonikaartide kasutamist taksoteenuste puhul. See keeld võtaks täielikult ära uuele majandusmudelile ülemineku võimaluse.

Kas inimesi on võimalik tehnoloogiliste uuenduste eest kaitsta või on see püüe määratud nurjumisele?

Mitu riiki on seda katsetanud, kuid pole erilist edu saavutanud, kuna äpivalmistajad on üpris nutikad, et leida võimalusi kehtivatest reeglitest ümberminekuks. Igal juhul arvan, et innovatsiooni pärssimine tähendab aja möödudes seda, et sa jääd teistest maha. Mingil hetkel mõtlevad poliitikud paratamatult ümber, kuid see võib võtta aastaid. Arvan, et parem on kohaneda ja vaadata, millised reeglid tegelikult vajalikud on. Ma ei arva näiteks, et taksondus peaks toimima reeglitevabalt. Seal on ju ohutusküsimused jne.

Autojuhiloa omamise nõuet ei ole ju keegi tühistanud.

Nimelt. Ning ma arvan, et lisaks peaks olema veel muid nõudeid. Kuid innovatiivse tehnoloogia kasutamise takistamine oleks kindlasti vale lähenemine.

Kas näete mingeid konkreetseid majandussektoreid, kus mobiiliäppide varal võiks lähiaastail midagi revolutsioonilist toimuda?

Transpordialal levib äpimajandus kindlasti ka taksondusest väljapoole. Näiteks on Londonis juba kasutusel mitu äppi, mis hõlbustavad ühistranspordivõrgu kasutamist. Seal on ju palju eri liikumisviise: metroo, bussid, maa peal sõitvad rongid jne. Nüüd on olemas äpid, mis ühendavad kogu selle info reaalajas ja ütlevad, mida sa peaksid kasutama, et jõuda sinna, kuhu vaja.

Google Now on üks sarnane teenus?

See on üks, kuid meil on näiteks veel Citymapper, mis laieneb eri linnadesse Euroopas. Tema jaoks on tähtis omada juurdepääsu avalikule transpordiinfole – ehk sellele, kus asuvad parajasti bussid, rongid jne. Londonis on võimud teinud selle info kättesaadavaks igaühele, kes soovib oma äppi arendada. Ka üldisemalt aitab avaliku sektori info avaldamine äpitootjate arengule ja innovatsioonile kaasa.

Veel üks näide on äpid, mis juhivad keskkütet, ning nende puhul on oluline juurdepääs detailsele ilmaprognoosile: milliseks kujuneb välistemperatuur lähema 30 minuti jooksul? Selle alusel saavad nad otsustada, kas küte peaks töötama või mitte, ja kui tugevalt.

Paljudes Euroopa riikides on juba hulk tööd ära tehtud, et sellised infovood oleksid avatud, kuid teha võiks palju rohkem. Ühendkuningriik on hetkel üks juhtriik, samuti Prantsusmaa ja Taani.

Tervishoiuvaldkonnas on äppidele hiiglaslik potentsiaal, et inimesed saaksid ise oma terviseandmeid jälgida ja see motiveeriks neid tervislikumaid valikuid langetama. Samuti konkreetsete probleemide jälgimisel. See aga vajab suuri muutusi tervishoiusüsteemi juhtimises. Ma ei tea, kuidas Eestis, aga näiteks Ühendkuningriigis ei ole praegu sellist süsteemi, mis aitaks jagada sinu kogutud terviseinfot sinu arstiga. Süsteemil on oma andmed, mis pole läbinisti digitaliseeritud, ning mida patsiendiga ei jagata. Selles vallas on potentsiaal muutusteks väga suur.