Arto Aas: Seitse esimest sammu tõhusama riigivalitsemiseni

Arto Aas Foto: Peeter Langovits

Riigihalduse ministri esmapilgul keeruline ja mõistatuslik ametikoht peab aitama Eesti muuta kõige dünaamilisemaks riigiks Euroopas, kirjutab Postimehe arvmusportaalis riigihalduse minister Arto Aas (Reformierakond).

Poliitikauuringute keskus Praxis pakkus hiljuti oma analüüsis välja, et riigivalitsemise reformi eesmärk peaks olema usaldusväärne, võimekas ja jõukohane Eesti. Valitsuse visioon on samasugune ja riigihalduse ministri koht on tööriist nende eesmärkide saavutamiseks. Praegu plaanitud reformid peavad tõstma Eesti konkurentsivõimet ja kiirendama majanduskasvu.

Haldusreformi ellu viimine. Esimene tähtis samm on haldusreform, millega tekivad tugevamad omavalitsused, kes suudavad pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Eesmärk pole lihtsalt piire nihutada, vaid tagada parem elukeskkond, kooliharidus, transport. Loomulikult jääb kohaliku omavalitsuse rolliks teenuste pakkumise kõrval ka kogukonna esindamine, kohalike väärtuste ja identiteedi hoidmine. Neid rolle saab täita aga ainult võimekas ja jätkusuutlik omavalitsus. Haldusreformi ellu viimiseks vajalikud seadusmuudatused peavad jõustuma hiljemalt 2016. aasta keskel.

Valitsemise mahu vähendamine. Riigivalitsemise reformimine on haldusreformi kõrval teine tähtis prioriteet. Eesti riigi valitsemiskulusid tuleb optimeerida, lähtudes muuhulgas rahvastiku vähenemisest. Oleme otsustanud vähendada valitsussektori majanduskulusid kolm protsenti ja kärpida riigipalgaliste arvu. Kogu valitsussektoris peaks see tähendama ligi 800 riigipalgalise töökoha kokkuhoidu aastas. See on võimalik ainult targema töökorralduse, juhtimismudelite muutmise ja ebavajaliku dubleerimise lõpetamisega. Riik tehku vähem, aga paremini. Põhjalik riigivalitsemise analüüs koos tegevuskavaga riigiaparaadi ümberkorraldustest valmib järgmisel aastal.

Tugiteenuste tsentraliseerimine. Üks tehnilisena tunduv, kuid oluline muudatus on tugiteenuste tsentraliseerimine ehk lihtsamalt öeldes valitsusasutuste personali-, palga- ja finantsarvestuse koondamine ühtsesse keskusesse ja tööprotsesside standardiseerimine. See aitab kokku hoida tööaega ning saavutada olulist ressursisäästu. Ametiasutuste ühtsed IT platvormid, ühine majandustarkvara ja ühishanked vähendavad vajadust tugipersonali ja dubleerivate kulutuste järele. Tehniliste tööde koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusse on viimase kahe aastaga aidanud vähendada tööjõudu 25 protsenti. Samal ajal on töötajate kvalifikatsioon, efektiivsus ja klientide rahulolu märkimisväärselt tõusnud. See on protsess, mille puhul saame väga täpselt mõõta tõhusust.

Targad e-lahendused. Kaasaegsed avalikud teenused ei pea olema lihtsalt digitaalsed ja automatiseeritud, rõhku tuleb panna ka praktilisele kasutajamugavusele. Uute e-teenuste arendamine peab jõudma igasse riigielu valdkonda. Üks näide on masinloetavad e-arved, mille kasutamises on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega pigem mahajääjate seas (ainult 3 protsenti müügiarvetest). Mõjuanalüüs näitab, et e-arved tähendavad riigile vähemalt 2,5 mln eurot kokkuhoidu aastas ja meie plaan on muuta need avalikus sektoris kohustuslikuks. Säästetav summa on võrdub 20000 kooliõpilase koolilõuna toetusega. Seejuures hüvitame üleminekuperioodil mikroettevõtjate kulud e-arvete väljastamiseks. 

Riigihangete kaasajastamine. Uue riigihangete seadusega parandatakse hankekorraldust muutes seda paindlikumaks ja kiiremaks.  Täielik üleminek e-hangetele säästab aega ja vähendab halduskoormust. Tulevastel hangetel saab soodsaima hinna kõrval arvestada innovatsiooni ja väärtuspõhiseid kriteeriume.  Lisaks maksumaksja raha kokkuhoiule kujundavad professionaalselt korraldatud riigihanked ka erasektori kvaliteedistandardeid ja ärikultuuri.

Kinnisvarareformi lõpule viimine. Riigil on ikka veel ka suur hulk kinnisvara, mis on killustunult ja ebaefektiivselt majandatud. Erinevate haldusalade vara, s.t sajad tuhanded ruutmeetrid kinnistuid tuleb tsentraliseerida ja optimeerida, seejärel saab asuda investeerima. Riigile ebavajalik kinnisvara tuleb erastada. 

Avatum valitsemiskultuur. Üks vähem räägitud, aga mitte vähem tähtis on avatud valitsemiskultuur - koostöö poliitikute, avalike teenistujate ja ühiskondlike huvipooltega. Avatud valitsemise kultuuri ning ühistegevust soodustavad näiteks erinevad koostööplatvormid ja rakkerühmad. Valitsemises tuleb olla paindlikum ja kaasavam. Avalikke teenuseid tuleb disainida inimeste, mitte ametkondade keskselt. Uued ideed ja kartmatus vahel ka eksida aitavad meid edasi. Hea algus oleks seegi, kui töötajad era- ja avalikus sektoris võimalikult palju roteeruks.

Suur osa eelpoolkirjeldatud tööst võib esmapilgul jääda tavakodanikule märkamatuks, kuid tulemuseks on paindlik, pidevalt arenev ja avatud riik, mis kasutab maksumaksja raha oma strateegiliste eesmärkide täitmisel sihimärgipäraselt. Valitsuse ülesanne pole lihtsalt riiki pidada, vaid soodustada majanduskasvu ja sündivust, tagada julgeolek ja arendada haridust. Minu ambitsioon on teha Eestist kõige dünaamilisem riik Euroopas.