Siim Vahtrus: elukeskkonna üle kaasa rääkides on võim kodanike käes iga päev

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siim Vahtrus
Siim Vahtrus Foto: Erakogu

Kodanikena valime oma esindajad riigikokku kord iga nelja aasta tagant. Just äsja ongi uus rahvasaadikute koosseis Toompeal oma koha sisse võtnud ning valmistub tähtsaid otsuseid langetama. Ent kas sellega on meie, kodanike, kui kõrgeima võimu kandja roll neljaks aastaks täidetud? Kas edasi on meie ülesandeks jääda ootama ülevalt tulevaid otsuseid ning järgmisi valimisi, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige Siim Vahtrus.

Viimastel aastatel on üha enam räägitud osalusdemokraatiast, kui kodanike poolt võimu teostamisest valimistevahelisel perioodil. Fookuses on seejuures peaasjalikult küsimus, kuidas saaks kodanikud anda hoogu kogu ühiskonda puudutavate küsimuste arutamisele parlamendis.

Elukeskkonna osas saab kaasa rääkida

Samas leidub üks argisem ja inimesele lähemal olev valdkond, milles osalusdemokraatia on juba pikemat aega seadusega tagatud. Iga uut olulist ehitist linnakeskkonnas või tootmistegevust, maavara kaevandamist, suurlauda ehitust saab ellu viia vaid juhul, kui selle kohta on tehtud otsused ja antud load, mille andmisel saab kohalik rahvas kaasa rääkida.

Keskkonnaasjades on seaduses kehtestatud garantiid, et otsusetegijad – olgu nendeks vallavolikogu või keskkonnaasutused – paneksid plaanide kohta üles avalikud teated, koguksid seisukohti ning kaaluksid saadud arvamusi põhjalikult. Alates eelmise aasta augustist kehtib uus keskkonnaseadustiku üldosa seadus, mis näeb ette üldpõhimõtte, et igaüks peab saama osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemises piisavalt varases etapis ning tõhusal viisil.

Oleme Keskkonnaõiguse Keskuse tegevuste raames viimase poole aasta jooksul külastanud kogukondi üle kogu Eesti ning rääkinud inimestega sellest, kas, kui palju ja kuidas saavad nad mõjutada nende elukeskkonda mõjutavaid otsuseid.

Selgub, et paljud kodanikud ei oska aimatagi, et formaalse ja kuiva sisuga teate taga on otsused küsimustes, mis neid huvitada võivad. Näiteks selgus Põlvamaal, et esialgu elukaugena tundunud paisu vee-erikasutusloa mõjude hindamine on just õige aeg ja koht, kus kaasa rääkida paisjärve ümber matkamise teemal. Hiiumaal aga jõudsime koos kohalikega järeldusele, et traditsiooniliste jalgradade kasutamise võimalused on küsimus, mida saaks ja tuleks otsustada planeeringuid koostades.

Osalemisvõimalused on avarad

Keskkonda mõjutavate otsuste tegemises tasub osaleda. Kui näed ajalehes või kuulutustahvlil teadet mõne planeeringu või loa kohta, siis uuri lähemalt, mille kohta ja millist otsust ette valmistatakse. Võimalik, et otsus puudutab sind ja su koduümbrust või –asulat päris lähedalt.

Inimesed ei tea tihti, kust pärast plaanidest teada saamist lähemat infot otsida. Esimese asjana tasub võtta ühendust asutuse või ametnikuga, kes teates ära märgitud. Huvilistele vastamine ja nende abistamine on Keskkonnaameti ja kohalike omavalitsuse ametnike tööks. Seepärast võib nende poole pöörduda ka juhul, kui sa oled kuulnud mingist uuest plaanist, aga konkreetset teadet selle kohta veel näinud pole. Erinevate otsuste tähendusest ja nendes osalemiste võimalustest aitavad aru saada ka Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud osalusjuhised.

Tundub, et otsusetegijat ei huvita?

Järjepidev osalemine ja info avalikustamise nõudmine aitab seda kultuuri muuta ja motiveerib ametnikke oma tööd võimalikult hästi tegema. Näiteks Harku vallas on kodanikud aastaid aktiivselt osalenud planeeringute koostamises. Möödunud aasta lõpul valmistasid ametnikud seetõttu eraldi e-posti loendi, mille kaudu saavad huvilised teavitusi algatatud planeeringute ning nendes kaasarääkimise võimaluste kohta.

Seega: julget pealehakkamist oma elukeskkonna osas kaasa rääkimisel. Üheskoos niiviisi tegutsedes on võim kodanike käes mitte kord 1461 päeva tagant, vaid igal päeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles