Postimees 1933. aastal: lõpp laste paigutamisele muulaste koolidesse

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õpilased, kellel pole kooliwalitsuse luba muukeelses koolis õppimiseks, tuleb lugeda koolist lahkunuks. Haridus-sotsiaalministeeriumi poolt on maa- ja linnakooliwalitsustele laiali saadetud ringkiri, millega tehakse lõpp laste paigutamisele mitteametlikesse kooli. Haridus- ja sotsiaalministeerium on pannud tähele, et wähemusrahwuste koolides, eriti saksa õppekeelega koolides, õpib rohkel arwul lapsi, kelle emakeel ei ole wastawa wähemusrahwuse keel.

Leiduwat isegi juhuseid, kus lapsewanemad on mõlemad eestlased, lapsed aga õpiwad saksa õppekeelega koolis, waatamata sellele, et eesti õppekeelega kool, kus nad makswate seaduste järgi peaksid õppima, on neile täiesti kättesaadaw. Sellest wõib järeldada et ei peeta küllaldaselt kinni makswatest seadustest.

Neid asjaolusid arwesse wõttes teeb haridus- ja sotsiaalministeerium teatawaks, et koolikohustuslikud lapsed kui nende elukoha kooliringkonnas puudub emakeelne algkool; kooli walik toimub sel korral wanemate wõi hooldajate poolt wastasel juhul aga wõib last mitte-emakeelsesse kooli panna ainult wastawa kooliwalitsuse loal. Emakeelse kooli puudumine õpilase elukohas, ei õigusta weel lapse paigutamist wõõrkeelsesse kooli.

Need õpilased, kellel load puuduwad, tulewad arwata koolist wabastatuks käesolewa õppeaasta lõpust arwates. Kui tulewikus selgub, et ühes wõi teises wähemusrahwuse koolis pole kinni peetud seaduse nõuetest, siis wõtab haridus-sotsiaalministeerium süüdlased wastutusele kui seaduse rikkujaid ja riigi huwide wastu toimijaid. 11.05.1933

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles