Paraku on peavoolumeedia vaid poliitikute ja arvamusliidrite käepikendus. Kõigile neile, kes julgevad sellise tundliku teema, nagu seda on ekstreemne massisisseränne (selle sõna kasutamise eest saaksin Rootsis kindlasti nn erikoheldud), vastu sõna võtta, saab osaks avalik hukkamõist. Inimesed kaotavad seetõttu oma töökohti ja neid sõimatakse natsideks.
Hiljuti oli juhtum, kui üks ajakirjanik vallandati ajalehest Expressen (midagi meie Õhtulehe sarnast), sest ta julges islami vastu välja astuda (mees ütles otse, et just islam on see, mis on suurema osa maailmas toimepandava terrori ühisnimetaja). Lisaks lõpetas temaga koostöö kirjastus ja ka uuest töökohast sai ta peagi sule sappa, kui selgus, et mees oli lõunatanud (veel) põlu all oleva migratsioonivastase partei Sverigedemokraterna liikmega. Loomulikult on meest ähvardatud ka tappa.
Vaid üks Rootsi partei – Sverigedemokraterna, julgeb sellele lauslollusele vastu hakata. Suuresti tänu tulistamistele Kopenhaagenis ja Pariisis, on viimaks ometi ka rootslaste seas hakanud vaikselt, aga kindlalt, tõusma nende inimeste arv, kes on aru saanud, et see, mis praegu Rootsis tänu immigrantidele toimub, on ületanud igasugused normaalsuse piirid.
Rootsi äärmiselt lahke migratsioonipoliitika on teinud suure ja pöördumatu karuteene haridussüsteemile. Mõnus on kiruda Eesti kooli, mida paljud peavad nõukaaja jäänukiks. Ometi tulid meie tublid koolinoored PISA-testis kaheksandaks, samal ajal kui Rootsi oli nimekirjas langenud nagu telliskivi drastiliselt 38. kohale. Kuigi Rootsi meedias räägiti paaniliselt pärast tulemuste avaldamist katastroofist haridussüsteemis, et näinud ma ühtegi debatti peavoolumeedias, kus oleks ausalt arutletud tegelikest ülihalbade testitulemuste põhjustest. Rootsi haridusspetsialistid kirjutasid üksteise võidu õpetajate kehvast haridustasemest, eripedagoogide puudusest, koolipsühholoogide vähesusest jms, kuid vastavasisulistes kommentaariumides öeldi välja karm tõde. Kuidas saab häid tulemusi loota, kui klassides on palju õpilasi, kes ei oska isegi rootsi keeles kirjutada ega lugeda? Olematust distsipliinist pole üldse mõtet rääkida ja lapsi korrale kutsuda ka ei või.