Eesti arstiteadusüliõpilaste selts: murekoht Eesti meditsiinis on ületöötamine

Helerin Raikerus Foto: Erakogu

Ehkki Eestis pole leitud, et arstide seas oleks sõltuvushäired probleemiks, ei muuda see fakti, et ka arstid on inimesed, ja jäävad aeg-ajalt haigeks kirjutab Helerin Raikerus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist.

Viimasel nädalal õhku visatud teemad arstide sõltuvushäiretest on põhjustanud hulgaliselt kõneainet nii arstkonna seas kui ka ühiskonnas laiemalt. Tegemist oli paljuski möödarääkimise ja arusaamatusega, kuid arutelu Eesti meditsiini murekohtadele tähelepanu pööramiseks ei tohiks sellega lõppeda. Ehkki Eestis pole leitud, et arstide seas oleks sõltuvushäired probleemiks, ei muuda see fakti, et ka arstid on inimesed, ja jäävad aeg-ajalt haigeks.

Üheks haigestumise põhjuseks on ületöötamine, mis meditsiinis on tõsiseks probleemiks - mitte ainult välismaistes filmides, vaid ka meie koduses Eestis.

Meie peamiseks ülesandeks meditsiinimaastikul on inimeste abistamine. Parima abi pakkumiseks on oluline pidev enesetäiendamine erialaspetsiifilise teadustöö ja kirjandusega. Lisaks sellele tuleb pöörata tähelepanu ka tervishoiusüsteemi arendamisele, et inimesed ei jääks hammasrataste vahele.

Sooviksime meiegi, et vaevuste tekkimisel saaksime pakkuda sellele püsivat lahendust juba järgmisel päeval, kuid reaalsus on teistsugune, ning peame hakkama saama piiratud ressurssidega maailmas. Otsus võtta vastu haigestunud kolleegi valve tuleb tihtipeale enesetäiendamise, hobide ja perekonna arvelt, ning füüsikast on teada, et ajas tagasi liikuda ei saa.

Muresid on palju, ning lahendused keerulised, kuid kõik suured muutused algavad väikestest sammudest. Tihti on abi ka kõige lihtsamatest asjadest - sõbralikust suhtlemisest, abivalmidusest ning eelkõige siirast püüdlusest mõista üksteist ja üksteise muresid. Nõnda liigume tasapisi lähemale meie kõigi soovile, et maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis.