Ekspeaminister Andrus Ansipi sõnul polnud mõte moodustada Eestis valimisjärgselt nelja osalisega koalitsioon juba algusest peale hea. «Mõistlik on teha koalitsioon minimaalse ülekaaluga, kuid piisava ülekaaluga riigikogus,» leidis Ansip.
Andrus Ansip: kolmene koalitsioon on mõistlik mõte
8. aprill 2015, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui koalitsioonil on hääli liiga palju, siis on kellelgi võimalik teha parem pakkumine, keegi võib osutuda liigseks ja koalitsioon võib väga kergelt laguneda. See ilmselt ei saa olla eesmärgiks,» rääkis Ansip täna Postimehele.
Kuidas teile tundub uus Taavi Rõivase valitsus?
Ma ei taha arvustada. Minu valitsused on juba moodustatud, nüüd on uute inimeste kord valitsusi moodustada. Tegin oma valitsusi nii hästi kui mina oskasin, las nüüd uued inimesed püüavad teha paremini.
Kui raske on peaministrikandidaadil panna kokku valitsust? Kui raske ülesanne see on?
Seda on kaunis võimatu mõõta.
Seekord läks näiteks kauem aega, kui varasemalt?
Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et ühed läbirääkimised kujunevad kuidagi iseenesest raskeks ja teised on iseenesest kerged. Nii, nagu neid peetakse ja veetakse, nii nad ka kujunevad.
Minu koalitsiooniläbirääkimised – ka need, mis ebaõnnestusid – väga rasked ju ei olnud, aga on ütlematagi selge, et ega see kerge töö ka ei ole.
Meil ei tulnud nelikliitu, vaid tuli jälle kolmikliit. See on Eesti poliitikas juba klassika?
Nelikliidu mõte minu meelest juba algusest peale ei olnud hea mõte. Mõistlik on teha koalitsioon minimaalse ülekaaluga, kuid piisava ülekaaluga riigikogus. Kui koalitsioonil on hääli liiga palju, siis on kellelgi võimalik teha parem pakkumine, keegi võib osutuda liigseks ja koalitsioon võib väga kergelt laguneda. See ilmselt ei saa olla eesmärgiks.
Kolmene koalitsioon on mõistlik mõte. Minu moodustatud koalitsioonide puhul oli tavaks ka see, et alati me andsime võitjatena oma partneritele rohkem, kui proportsioon riigikogus oleks eeldanud. Nii ministriportfellide mõttes kui ka sisu mõttes koalitsioonilepingus. Ka see omakorda kindlustas koalitsioonidele stabiilsuse, sest et kellelgi polnud võimalik paremat pakkumist teha.
Valitsuse uut koosseisu on kritiseeritud seepärast, et seal on vähem naisi kui eelmises valitsuses, seal pole ühtki mitte-eestlast. Ta esindab selles mõttes kehvemini Eestit tervikuna. Kui palju on valitsuse moodustajal võimalik neid asju jälgida? Või tuleb tegelikult vastu võtta see pakkumine, mille koalitsioonierakonnad lauale toovad?
Valitsuse moodustajal on ikkagi öelda viimane sõna. Valitsuse moodustaja on ka see, kes peab sellele valitsusele näo andma.
Taavi Rõivase esimene valitsus oli ju tegelikult väga värske ja uus valitsus, teises valitsuses paraku jah, üllatajaid ja rahvale uusi ootusi sisendavaid inimesi väga palju ei ole. Kõik on teada-tuntud inimesed.
Aga nad on ju head inimesed.
Homses Postimehes ilmuvas usutluses räägib Andrus Ansip muu hulgas, kuidas edeneb Euroopas mobiiliteenuste rändlustasude kaotamine, ning miks kaotab Euroopa Liidu majandus 340 miljardit eurot aastas.