Kutsuge LA-Talving!

Doktor Peep Talving Foto: Andrus Peegli illustratsioon

Lips andis ära. Ja miski veel, mis polnud üheselt tabatav, aga oli selgelt tajutav.

See mees viisikust, kes võttis esmaspäeva pärastlõunal kell veerand viis istet Tartus Maarjamõisa polikliiniku neljanda korruse nõupidamisteruumis, et jagada värskeimat teavet vabariigi patsiendi number üks kohta, eristus teistest.

Ta istus kõige keskel, ainsana prillid ees. Nonde tumedad raamid rõhutasid tema uurivaid, osavõtlikult puurivaid silmi. Tema pilgust ja pea hoiakust kiirgas niisugust aktiivsust, mida eestlaste puhul enamasti ei kohta.

Ta oli viisikust ainus, kes kandis lipsu. Lipsu kannavad ameeriklased, eurooplased käivad enamasti lahtise särgikaelusega. Nagu ülejäänud neli viiest.

Ja kui saabus tema kord patsiendi ravist ülevaade anda – «Mina sisenesin haige lukku täna hommikul,» alustas ta –, tajusid küllap kõik, kes jälgisid pressikonverentsi ülekannet ka veebis, et laua taga kõige keskel istuja minevikus peitub midagi, mis viib Eestist kaugemale. Nii rääkija olekust, silmavaatest, riietusest kui väljendusviisist moodustus lõpuks suur küsimus: kes on see valges kitlis pisut teistmoodi mees, professor Peep Talving, kes oli alles hommikul liitunud Edgar Savisaart päästva arstide meeskonnaga?

«Kell on tiksunud reede õhtul üle üheksa ja doktor Peep Talving heidab pilgu oma vööle,» alustas BBC julgeolekukorrespondent Frank Gardner veidi vähem kui kaks aastat tagasi oma lugu «Kuidas Los Angelese kirurgid võitlevad gängide sõjatsoonis». «Tema piipar on hakanud piiksuma, andes märku, et traumatiim asuks tegutsema. Tema meeskond valmistub vastu võtma patsienti, kellel on eluohtlikud kuulivigastused.» Talving siirdub Los Angelese maakonna ja Lõuna-California ülikooli haigla katusele, kuhu maandub haavatut transportiv helikopter.

Gardner kirjutab: ««Neli kuulihaava tuharates ja jalgades. Vererõhk stabiilne. Muid nähtavaid vigastusi pole,» ütleb doktor Talving, kes on rootslane.»

Nüüd põrutas BBC korrespondent küll bambusesse! Talving on ikkagi eestlane. 48 aastat tagasi Haapsalus sündinud. Tema ema on naistearst Heli Talving ja isa kirurg Tõnu-Teet Talving. Tõsi, 1987. aastal, pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas esimese kursuse lõpetamist, lahkus ta Rootsi, kus pärast mõningaid eluseiklusi jätkas meditsiiniõpinguid Stockholmi kuulsas Karolinska instituudis.

Möödunud kümnendi hakul töötas Talving aasta jagu maailma ühes nn traumamekas, Groote Schuuri haigla traumakeskuses Kaplinnas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Seal tuleb arstidel pista aasta jooksul rinda tervelt 18 000 traumajuhtumiga. Kümnendi teisel poolel pääses Talving tänu isiklikule pealehakkamisele tööle Los Angelesse ehk LAsse maailmakuulsa traumakirurgi Demetrios Demetriadese meeskonda.

Tunamullu sügisel, pärast viit aastat päikselises LAs, naasis Talving Eestisse, et arendada sünni- ja kodumaal erakorralist kirurgiat. «Hästi tore oleks Eesti residentidele ja üliõpilastele õpetada seda, mida mul on olnud võimalus saada,» lausub ta.

Talving jagab end kolme koha, Tartu Ülikooli (TÜ) arstiteaduskonna, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) vahel Tallinnas. Ta on ühe aasta jooksul loonud PERHis erakorralise kirurgia keskuse ja TÜs erakorralise kirurgia teadusgrupi, loonud piirkondlike haiglate ülese traumaregistri ning toonud kolleegide abiga Ameerikast Eestisse koolituskursuse arstidele, kes tegelevad traumahaigete raviga. Tolle kursuse heaks ajas ta lobitööga kokku 100 000 eurot.

Teadmine, et meil on Eestis nii vilunud ja võimekas spetsialist, tuleb enamikule ilmselt samasuguse jahmatusena, nagu too operatsioon, mille ta nädala algul Tartus läbi viis.