Postimees 1910. aastal

Rahvakoolides, maal asuvates progümnasiumides ja linnakoolides ei ole praktiliste õppeainete ja ameti õpetamine soovitav. Neid koolisid tuleb teisiti korraldada ja nende eeskava laiendada niisuguste õppeainete, iseäranis loodusteaduse poolest, mis kasvandikkudele tarvilist üleüldist haridust igapidise edenemise ja tegevast elust arusaamise kohta annaks. Põllutöökoolide pääle tuleb suuremat tähelepanemist pöörda. Praeguse tüüpusega põllutöökoolid on kallid, ei anna mitte põllumeeste enamusele tarvilikku haridust, võõrutavad kohalikkudest oludest ära, kasvatavad ennem õpetatud teoretikusi, kui õpetatud tegevaid põllumehi. Sellepärast on tarvis põllutöökoolisid asutada, mis igal põllumehel ilma võistluseeksamita ja vanaduse pääle vaatamata saadaval oleks, mis teoriat kohalikkude olude järele õpetaks, kuna praktika kasvandiku kodu hooleks jääb.

Sarnaseid koolisid tuleb ühistegevuse aluse vähemate ringkondade kohta asutada. Tuleb teoretilisi põllutöö-keskkoolisid 2-talvise kursusega ehk sellepikuse õpeajaga alustada, näituseks kihelkonnakoolisid sellekohaseks muutes, milles rahvakooliõpetajad oma haridust laiendada ja alamate põllutöökoolide juhatajad end ette võiks valmistada.