Vahel juhtub, et mõni kuuldud-loetud lause või üksik poetatud sõna toob mälusoppidest ilmavalgele sinna millalgi (minu puhul juba kauges minevikus) talletunud ja ajaga ununenud teadmise. Ning siis võib täiesti ootamatult tekkida mingi esmapilgul kummaline seos äsja kogetud sõnumi ja kunagi ammu asetleidnud sündmuste vahel.
Objektile oma suurusega hävitusohtlik armastus Eesti vastu ei väljendu meil vaid Euroopa Liidule vastandumisena. Viimase aja sündmused on näidanud, et Venemaa võimukandjad ja peasuuna ideoloogid lähtuvad oma sise- ja välispoliitilistes arusaamades, tegudes ja väljaütlemistes väärtuskaalutlustest, mis pole läänemaailmaks kutsutud piirkonnas aktsepteeritavad.
Kuna Venemaast ei pääse me üle ega ümber, siis paistabki, et Eesti armastuse üheks olulisemaks ning teostuselt lihtsamaks demonstratsiooniviisiks on vastandumine Venemaale. Mida parlamendi erakondadest demonstreerib kõige ehedamal kujul just nimelt EKRE. Kuid kuulates selle partei märgiliste liidrite väljaütlemisi, torkab üllatuslikult silma, et oma suunitluselt langevad need sisuliselt üksüheselt kokku sellega, mis kuuldub Moskvast.