Wesse Allik: sallimise suurendamine nõiajahi abil?

Wesse Allik Foto: Erakogu

Liberaalid ei saa suurendada ühiskonnas sallimist, kui korraldavad nõiajahti inimesele, kes nende meelest on sallimatu, kirjutab endine Reformierakonna, nüüd EKRE liige Wesse Allik. 

«Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega.» Selle John Miltoni «kaotatud paradiisist» pärineva tsitaadiga võiks kokku võtta meie «liberaalide» viha EKRE vastu. Sealjuures pole need jutumärgid liberaalide juures kirjaviga, sest tänapäeval on liberaalsus kujunemas samasuguseks totalitaarseks ideoloogiaks nagu seda olid kommunism ja fašism – kõik mis pole meie poolt, on meie vastu ja peab olema keelatud.

Sellele andis mulle kinnitust mitte väga ammu ühel väitlusel kohatud noormees, kellele tegi väga tuska, et EKRE on kooseluseaduse ja immigratsiooni vastane. Minu hämmastuseks leidis see «liberaal», et poliitilised liikumised, mis pole liberaalsed, peaks olema Eesti Vabariigis keelatud.

Arvatavasti ei oleks ta ka saanud aru, mis oli viga ETV sarjas «Riigimehed» välja hõigatud loosungil «Sallivuse ajastu on käes. Maha kõik need, kes nii ei arva!» Siinjuures ma ei usu, et tegemist oli südamest halva inimesega, lihtsalt ta ei olnud aru saanud, et «õige» asja pealesurumine muudab selle asja valeks.

Oma sisemises loogikas ideoloogiad ei erine üksteisest väga palju – nad annavad igaüks enda universaalse vastuse, kuidas parandada maailma. Ideed võrdsetest töölistest, rahvusriigist, vähemuste kaitsmisest või rohelisest eluviisist on kõik ilusad. Probleemiks muutuvad nad siis, kui see ideoloogia muutub totalitaarseks ega salli enam alternatiivseid seisukohti. Samuti siis, kui nende ideed muutuvad ühiskondlikuks jooneks, millest peavad lähtuma kõik eluvaldkonnad.

Meile kõigile meeldiks roheline eluviis, aga kui liiga suure «ökoloogilise jalajälje» vähendamiseks hakataks osasid inimesi laagrisse saatma, ei oleks see enam normaalne.

Eestis on olemas nii esimese kui teise joone tunnuseid. Seda näitab ka Jaak Madisoni skandaal, mis sai alguse mõne aasta tagusest, nooruses tehtud blogipostitusest enne seda, kui ta erakonnaga liitus, ehk siis tema väljaütlemised on tema enda arvamus ja pole seotud EKREga.

Kui ta oleks öelnud, et kommunismis (ligi 100 miljoni ohvriga ideoloogia) oleks mõningaid häid omadusi olnud, poleks seda skandaali tulnud. Kindlasti mitte sotsiaaldemokraatide poolelt, kus võib isegi kahelda selles, kas Venemaa on Eestit kunagi okupeerinud.

Sotsiaaldemokraadid lihtsalt tahavad lõigata krediiti ja summutada asjaolu, et neil läks valimistel kehvasti, samuti püüda meeldida vene valijaskonnale, teatades, et «fašistidega» koostööd ei tehta.

Kui hakata lapsepõlvest otsima tsitaate, siis võib Sven Mikserilt leida näiteks sellise tsitaadi: «1917. aastal toimus Lenini juhtimisel Oktoobrirevolutsioon ning moodustati tööliste ja talupoegade riik. Lenin tahtis, et kõik lapsed saaksid õppida ja neil oleks õnnelik lapsepõlv. Nüüd on Lenini unistus täitunud. Nõukogude Liit on kõige suurem riik maailmas ja kõik inimesed on siin õnnelikud.»

1985. aastal saatis 4. klassis käiv Mikser selle lookese ajakirja Täheke. Üldisemalt võiks välja tuua lehekülgede viisi erinevate sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste nõukogude võimu (kelle kuritööd ei jää milleski alla ei fašistlikule Itaaliale või natsionaalsotsialistlikule Saksamaale) ülistavaid tsitaate. Aga kui paljud neist on üldse vabandust palunud või end avalikult distantseerunud nendest väljaütlemistest?

Ei tuleks nagu ette, et Mikser oleks kunagi hukka mõistnud oma mõtteid Lenini unistuste täitumisest, kes on maailma ajaloo üks verisemaid diktaatoreid. Rääkimata kõigist teistest kommunismi kunagi ülistanud tegelastest.

Ühesõnaga, oleme me jõudnud punkti, kus mõned väljaütlemised (mis objektiivselt on sama hullud) on erineva raskusastmega lihtsalt selle tõttu, et omavad meie ühiskonna suunava ideoloogia (liberaalsuse) silmis erinevat süükoormat.

Siinjuures ei kiida ma heaks Madisoni väljaütlemisi ja ta ise ka arvab, et need polnud kõige õnnestunumad.

Buddha on kunagi öelnud, et valet teed pidi käies ei jõua heale eesmärgile. Nii ei saanud kommunistid kunagi rikkaks, üritades kõiki vaeseks teha, ega natsid enda rahvast teistest paremaks, teisi alandades.

Samuti ei saa liberaalid suurendada ühiskonnas sallimist, kui korraldavad nõiajahti inimesele, kes nende meelest on sallimatu. Sellega sammuvad nad lihtsalt eelkäijate vigades ja arvatavasti on ka tulemus sama – oodatule vastupidine.