«Kui meid enam ei ole»

«Teeme ära» üks lipujaamadest. Foto: Mihkel Maripuu

Ajakiri Hea Kodanik uuris tosina vabaühenduse eestvedajalt arvamust, mis saaks, kui nende organisatsioone mingil põhjusel enam ei oleks. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli täismahus.

Kristi Klaasmägi

Noored Kooli

Alla 30aastaste õpetajate osakaal on Eestis järjest vähenenud, lähenedes praegu 7 protsendile. Õpetaja töö väärtust ei osata näha – ning ilma meieta jääks riik ja ülikoolid üksi seda probleemi lahendama. Kui Noored Kooli tegutsemise lõpetaks, ei jõuaks koolidesse igal aastal need 15–20 pühendunud noort inimest, kelle eesmärk on kahe aasta jooksul teha kõik, mis võimalik, et nende õpilased leiaks üles ja arendaks välja oma potentsiaali. Umbes 1600 õpilast jääks ilma õpetajatest, kes oskavad neid kuulata ja õppimist nende huvidest lähtuvalt tähenduslikuks teha.

Tegevusvaldkond: haridus. Asutamisaasta: 2006. Aastaeelarve: u 300 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: ettevõtted, fondid, Tallinna Ülikool. Töötajaid: 6–8. Vabatahtlikke: u 30.

Triinu Priks

Varjupaikade MTÜ

Kui meie pillid kotti paneks, siis peaks üle 60 Eesti omavalitsuse hakkama ise hulkuvaid loomi püüdma, pidama ja neile kodusid otsima või jääks aastas tänavatele 2000 kassi ja 600 koera. Oma kaduma läinud lemmiklooma ei leiaks üles umbes 400 koera- ja kassiomanikku. Tuhatkonnal loomal jääks uus kodu leidmata. Töö kaotaks 22 inimest.

Tegevusvaldkond: kodutud loomad. Asutamisaasta: 2007. Aastaeelarve: u 400 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: KOVid, annetused, omatulu. Töötajaid: 22. Vabatahtlikke: u 50. Liikmed: viis loomade varjupaika.

Kristjan Pomm

Eesti Skautide Ühing

Kõige märgatavama muutusena kaoks umbes tuhandel noorel iganädalaste ringitegevuste võimalus ja ka skautluse kaudu rahvusvahelise koostöökogemuse saamise võimalus, mis omakorda mõjutab nende edasist aktiivsust. Näeme, et eilsetest skautidest on enamasti saanud tegusad täiskasvanud, ettevõtlikud ja head kogukonna liikmed. Eriti nähtav oleks see muutus usutavasti skautlusse haaratud riskirühmade puhul, kellel on vähem muid võimalusi aktiivseks kodanikuks kasvada. Kõik see tähendaks KOVidele lisakoormust noorsootöö korraldamisel.

Tegevusvaldkond: noored. Asutamisaasta: 1995 (esimesed skaudirühmad Eestis alustasid aga juba 1912). Aastaeelarve: u 125 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: riigiasutused, liikmemaksud, fondid. Töötajaid: 2. Vabatahtlikke: u 120. Liikmeid: üle 1200.

Marek Väljari

Eesti Naabrivalve

Naabrivalve loob enam kui 11 000 inimese kaasabil turvalisust rohkem kui viiesajas piirkonnas üle Eesti. Viimase kahe aasta jooksul on neis toimunud ainult üks vargusjuhtum. Kui sellisesse piirkonda satub võõras, märgatakse teda ja osatakse vajadusel reageerida; oranžid naabrivalveplakatid ütlevad, et halbade kavatsustega pole sinna kanti asja. Ilma naabrivalveta seda poleks. Kaoks ära lüli, mis ühendab piirkonna inimesed turvalisust suurendama ning õpetab, kuidas seda politsei, omavalitsuse ja kogukonna koostöös teha.

Tegevusvaldkond: turvalisus. Asutamisaasta: 2000. Aastaeelarve: u 27 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: riigiasutused, KOVid, liikmemaksud. Töötajaid: 2. Vabatahtlikke: 10. Liikmeid: üle 11 000.

Sandra Liiv

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond

Kui meie fond enam ei tegutseks, jääks aastas umbes 200–300 peret ilma võimalusest pakkuda oma lastele vajalikku, aga sageli väga kulukat meditsiinilist abi, mida haigekassa ei toeta ja mille jaoks neil endil võimalused puuduvad. Eriti kannataksid sellest haruldaste haigustega lapsed ja nende vanemad, sest meie riigiaparaat pole veel piisavalt paindlik ja kiire niisuguste erandlike juhtumite toetamiseks. Tartu Ülikooli Kliinikum, aga ka mitmed teised haiglad jääksid edaspidi ilma kümnetest annetuste toel ostetud aparaatidest, milleta nad ei saaks seadmete amortisatsiooni tõttu alati pakkuda kõige kaasaegsemat abi.

Tegevusvaldkond: tervishoid. Asutamisaasta: 2000. Aastaeelarve: u 350 000 eurot. Peamine sissetulekuallikas: annetused. Töötajaid: 3 (täistööajale taandades 2). Vabatahtlikke: u 50. 

Lauri Luide

Serve the City

Serve the City tegevuse lõpetamisel peaks kõige kiiremini meile asendaja leidma Põhja-Tallinna supiköök, kus käib igal pühapäeval abiks paarkümmend meie vabatahtlikku. Kokku jääks umbes viis tuhat inimest ilma abist, mida meie vabatahtlikud 35 organisatsiooni kaudu pakuvad. Pikemas perspektiivis oleks mul endal kõige rohkem kahju, kui tegemata jääks töö meie blackshirt’ide ehk vabatahtlike gruppide juhtidega, kellest kasvavad tulevikus suurimad heategijad ja vabatahtlike kaasajad.

Tegevus: vabatahtlike arendamine ja vahendamine. Asutamisaasta: 2010. Aastaeelarve: u 8000 eurot. Peamine sissetulekuallikas: annetused. Töötajaid: 0. Vabatahtlikke: 500–700.

Kari Käsper

Eesti Inimõiguste Keskus

Ainsa sõltumatu organisatsiooni kadumine meie valdkonnas tähendaks, et Eestis ei oleks enam inimõigusi strateegiliselt ning mitmetahuliselt edendavat jõudu ja mõjusat valvekoera. Niisuguse organisatsiooni loomine ning selleks vajaliku kompetentsi ja koostöösuhete arendamine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt võtab palju aega, raha ja tahtmist. Meie algatused on näiteks võrdse kohtlemise võrgustik, mitmekesisuse kokkulepe (millega on liitunud umbes 50 ettevõtet), kampaania «Erinevus rikastab», iga-aastane sõltumatu inimõiguste aruanne, rääkimata tööst õigusaktidega. Ohtu satuks nende umbes saja inimese elu ja tervis, kes Eestist varjupaika taotlevad, sest oleme ainus vabaühendus, kes pakub neile tasuta õigusabi ja esindamist kohtus ning seisab nende väärika ja inimliku kohtlemise eest.

Tegevusvaldkond: inimõigused. Asutamisaasta: 2009. Aastaeelarve: u 170 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: fondid. Töötajaid 11–12 (täistööajale taandades 6). Vabatahtlikke: 7–10.

Heino Hankewitz

Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing

Me kutsume oma ühingut väärika vananemise akadeemiaks, likvideerimise korral kaoks selline võimalus ligi poolel tuhandel eakal. Sealjuures on pooled neist end meie juures teostanud väga pikalt, paljud isegi algusest peale ehk ligi 20 aastat. Seega saaks tugevasti kannatada nende elustiil, aga nagu uuringud nii Eestis kui ka välismaal on tõestanud, tähendab aktiivsus kõrges eas ka pikemat, tervemat ja rõõmsamat vanaduspõlve. Lisaks muutuks Eesti sotsiaalmaastik tunduvalt vaesemaks, sest ära jääksid meie ettevõtmised, nagu hooldust vajavate eakate tugiisikute liikumine, oma lapselapsi ja orbusid kasvatavate vanavanemate toetamine, imeliste vanavanemate tunnustamine, üle 50 meie elukestva õppe huviringi ja toimkonna ning palju muud.

Tegevusvaldkond: eakad. Asutamisaasta: 1995. Aastaeelarve: u 100 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: omateenitud tulu, liikmemaksud, riigiasutused, KOV, annetused. Töötajaid: 5. Vabatahtlikke: u 500.

Marko Simberg

Abikäsi

Kaoks üks vahelüli, mis aitab erivajadustega inimesi tööturule. Mujalt peaks abi otsima üle 200 inimese, kes praegu meie poole pöörduvad ning kellest umbes pooled suudame tööle rakendada, pingutades selle nimel, et nad sinna ka püsima jääksid – statistika näitab, et enamik neist langeb esimese nelja kuuga keeruliste tingimuste tõttu uuesti tööturult välja. Lisaks töö vahendamisele pakume ka kaitstud töö teenust. See tähendab, et inimesed, kes veel ei ole valmis avatud tööturule minema, saavad meie juures õppida ja harjutada, kuni nad viimaks on valmis. Sotsiaalse ettevõttena teenime sellisteks tegevusteks iga kuu keskmiselt 6000 – 10 000 eurot, mis meie valdkonnas muidu peaks tulema avalikult sektorilt, fondidest või annetajatelt.

Tegevus: pikaajaliste töötute ja erivajadustega inimeste töövahendus. Asutamisaasta: 2009. Aastaeelarve: u 100 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: omateenitud tulu, fondid, riigiasutused. Töötajaid: 7–10. Vabatahtlikke: 5. 

Eda Mölder

Eluliin

Kui Eluliin tegevuse lõpetaks, kaotaks arvatavasti umbes viis tuhat inimest anonüümse ja tasuta nõustamise võimaluse. Selliseid nõustamiskontakte on meil aastas umbes 12 000. Rasketes elusituatsioonides, emotsionaalsetes kriisides ja muul moel haavatavad inimesed jääks ilma võimalusest saada lihtsa telefonikõnega tuge ja abi meie eesti- ja venekeelsetelt vabatahtlikelt, kes on aastaid pühendanud oma aega ja head tahet suitsiidimõtetega inimestega suhtlemiseks, et enesetappe ennetada.

Tegevus: psühholoogiline, sotsiaalne, juriidiline ja tervisenõustamine. Asutamisaasta: 1997. Aastaeelarve: 292 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: fondid, KOV, riigiasutused, annetused. Töötajaid: 30 (osalise tööajaga). Vabatahtlikke: u 100.

Tarmo Tüür

Eestimaa Looduse Fond

Väheneks eestimaalaste võimalused looduskaitses osaleda, seda nii annetades, talgutel käies kui ka muu vabatahtliku tegevusega, mida praegu teeb meie kaudu igal aastal umbes 1000–1500 inimest. Tegemata jääks talguliste töö koosluste ja liikide elupaikade taastamisel ning hooldamisel, samuti meie ekspertide töö Eesti metsade, mere ja soode uurimisel ja kaitsmisel. Kaoks ära oluline hääletoru loodusteadlaste ja ühiskonna vahel ning valvekoer metsanduse, mere- ja looduskaitsepoliitika tasakaalustamisel. Looduskaitsesse jääks toomata umbes 50 000 eurot eraannetusi ning 300 000 eurot välisfondide ja organisatsioonide raha aastas.

Tegevusvaldkond: looduskaitse. Asutamisaasta: 1991. Aastaeelarve: u 600 000 eurot. Peamised sissetulekuallikad: fondid, annetused, omateenitud tulu. Töötajaid: u 30 (pooled osalise tööajaga). Vabatahtlikke: u 1100. 

Mall Hellam

Avatud Eesti Fond

AEF on aastaid olnud paljude oluliste ettevõtmiste algataja ning samas kiirreageerija, kes saab  headele ideedele operatiivselt õla alla panna – sageli nõuavad kriisiolukorrad seda võimet ning teistel tegijatel on see meist piiratum. Ilma meieta ei jätkuks «Avatud valitsemise partnerluse» ümarlaud, mille ainsaks rahastajaks me vabakonna poolt oleme. See tähendaks, et pooleli jääks kaasava poliitikakujundamise juurutamine ja võimukandjate survestamine, mis on poliitika kvaliteedi tõusuks hädavajalik. Löögi all oleks Arvamusfestivali toimumine, mida toetame 13 000 euroga. Katkeks arutelusari «Venemaa hääled», mis on viimase kuue aasta jooksul toonud meie vene elanikkonnale koju kätte vene sõltumatuid, kodumaal tavaliselt tagakiusatud mõtlejaid. Peatuks juba ligi 20 aastat toimunud Avatud Ühiskonna Foorumid, mis rikastavad meie arutelusid mõne rahvusvaheliselt tuntud mõtleja arvamustega. Poolsada Eesti kooli jääks ilma demokraatiapäeva raames toimuvatest ettevõtmistest. Algaval valimisaastal jääks siia tulemata hulk vaatlejaid endise idabloki riikidest, kes hädasti vajavad läbipaistvate ja hästi organiseeritud valimiste kogemust.

Tegevusvaldkond: avatud valitsemine ja ühiskondliku sidusus. Asutamisaasta: 1990. Aastaeelarve: 1,6 miljonit eurot (sh nii toetused kui ka nende haldamine). Peamised sissetulekuallikad: Avatud Ühiskonna Fondide võrgustik, Euroopa Majanduspiirkonna Vabaühenduste Fond. Töötajaid: 6–7.