Edward Lucas: kollektiivne argus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Edward Lucasajakirjanik, The Economist

12. jaanuar 2015, 23:59

Kas meie, ilmalikud Euroopa ühiskonnad, soovime, et meie elu juhiksid edaspidigi meie enda seadused, või lubame teistel enda tahet meile peale suruda, küsib ajakirjanik Edward Lucas. Pole raske olla vapper, kui usud, et sõbrad seisavad sinu selja taga, küll on mõistlik olla ettevaatlik, kui kardad, et neid seal ei ole.

Haigel inimesel võib ka kõige pisem kriimustus kaasa tuua surmava nakkuse. Terroristide rünnakud Prantsusmaal ja Venemaa katsed ülbitseda oma naabrite kallal ei ole ohtlikud mitte seepärast, et meie vastased oleksid olemuslikult tugevad, vaid seepärast, et meie enda poliitiline ja kultuuriline immuunsüsteem on nõrk.

Kas mäletate veel Iraani 1989. aasta fatvaad Salman Rushdie kohta? Sellel ei olnud midagi tegemist raamatu enda väärtusega. See oli võimumäng: kas lääs suudab vastu panna välisele katsele muuta islami jumalateotamise seadus ülemaailmselt tunnustatuks? Õige reageering oleks pidanud olema raamatu üheaegne väljaandmine tuhandete kirjastajate poolt ning selle lõikude ettelugemine kümnetes tuhandetes tele- ja raadiojaamades. See oleks äärmuslaste taotlused nurja ajanud. Hirmutamine on mõttetu, kui selle tulemusel ilmselgelt hirmu ei teki.

Kommentaarid

Tagasi üles