Koolilapsed riskivad oma tervisega liialt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Peatselt kaante vahele saav mahukas uuring «TerVE kool» toob välja huvitava seose: mida parem koolikliima, seda parem laste tervisekäitumine kõigis tervise valdkondades, kirjutab Tiia Kõnnussaar Õpetajate Lehes.

Õpetajate Lehe vestlusringis osalesid uuringuga seotud inimesed: Diva Eensoo, Tartu ülikooli tervishoiu ins­ti­­tuu­di terviseuuringute teadur, medit­siini­doktor; Epp Tohver, programmi «TerVE» juht Eesti teadusagentuuris, uuringus osalenud lapse vanem ning Margus Tõnissaar, Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusuuringute ja õppekavade arenduse keskuse juhataja.

Epp Tohver, teie kuuendas klassis õppiv laps osales uurimuses. Kas olite sellest teadlik?

Pidin allkirjastama nõusolekulehe. Nii palju tean, et küsimustikke tuli täita eri aegadel kokku viie koolitunni jooksul. Ainuke tagasiside lapselt oli, et ühe küsitluse täitmise ajal kukkus server maha ja tund läks lörri. Nii et ühe osa pidid nad üle tegema. Ju see polnud lastele midagi erilist, neil oli hea meel, et said tunnist ära ja arvuti taga olla. Tavaliselt selles vanuses ongi ainus kommentaar „normaalne”.

Milline on saadud üldpilt koolilaste tervisekäitumise kohta?

Margus Tõnissaar: HBSC (Health Behaviour in School-aged Children – koolilaste üleeuroopaline tervise­uuring – TK) 2010. aasta uurimuse kohaselt olid Eesti näitajad ühed halvimad. Tollal osales 38 riiki. Meie tulemused näitavad, et pilt on üsna sarnane 2010. aastaga. Positiivse poole pealt tundub, et suitsetamist on selles vanuserühmas vähemaks jäänud.

Mille poolest on Eesti laste tervisekäitumine Euroopa laste omast kehvem?

Diva Eensoo: Näiteks toitumise poolest: meie lapsed söövad oluliselt vähem puu- ja köögivilju.

MT: Kehaline aktiivsus on madal, käitumine liikluses ja veekogude ääres riskantne … Laste riskikäitumisega tegelemine on Eestis äärmiselt aktuaalne. See on tõsine teema.

ET: Samas on selline tulemus huvitav. Terviseõpetus koolides ju on, igal aastal korratakse üle, mis on tervislik, aga ikka võtavad lapsed salati asemel hamburgeri. Tekib küsimus, miks nad ei käitu oma teadmiste järgi.

Mis olid teie kui uurijate jaoks kõige intrigeerivamad tulemused? Mulle jäi eriti silma, et vähem riskivad ja tervislikumalt käituvad lapsed, kellel on head suhted vanematega ja kes on oma kooliga rahul.

MT: Analüüsid ei ole veel lõplikud. Aga tõepoolest, kõikide riski- ja tervisevaldkonna teemade puhul tuleb välja laste parema tervisekäitumise ja kooli hea sisekliima seos.

Mis olid küsimused, mille järgi sai koolikliima kohta hinnangu anda?

Margus Tõnissaar

Margus Tõnissaar

MT: Uurisime, millised on õpilase suhted teiste õpilaste ja õpetajatega, küsisime hinnangut kooli füüsilise keskkonna kohta. Aga et saada aru, mis täpsemalt eristab hea sisekliimaga koole teistest koolidest, on vaja täiendavalt intervjuusid.

Laste toitumiskäitumist mõjutavate koolitegurite hindamiseks valisime välja kuus kooli, kus lapsed toitusid kõige tervislikumalt, ja kuus kooli, kus kõige vähem tervislikumalt. Valitud koolides viisime õpetajatega läbi fookusgrupi intervjuud. Selle analüüsi peaksime saama valmis tuleval aastal. Aga juba on selgelt tulnud välja, et oluline tegur on kooli koostöö lapsevanematega.

Üllatav on, et ligi 75 protsendile 6. klassi lastest on nende vanemad eeskuju number üks. Võiks eeldada, et selles vanuses on sõprade arvamus juba tähtsam.

Jah, ma panin ka veebimaterjalidega tutvudes tähele, et ema eeskuju on lastele toitumise puhul väga tähtis.

MT: Võib jääda mulje, et lastel teadmisi on, aga nad ei käitu nende järgi. Meie uurimusest tuli välja, et pigem ikka käituvad.

Kas mõni teema või tulemus jäi veel silma?

DE: Silma jäi laste riskide võtmine ujumisel. Oma võimeid hinnatakse sageli üle. Võib-olla basseinis suudab kuuenda klassi laps ujuda 25 meetrit. Aga kui suvel minnakse sõpradega ujuma ja kellelgi tuleb mõte üle järve ujuda, on see kaugelt pikem maa. Tekib grupikäitumine: mind tunnustatakse, kui riskeerin, ma saan ennast näidata. Kui liider otsustab, et nüüd teeme nii, siis kuidas astuda kõrvale, kui ettevõetu käib üle jõu? Küsimus on, kuidas õpetajad jõuaksid lasteni ja eriti riskilasteni. Uuringust tuleb välja ka, et koolis ohutuse teemadest rääkimist on märganud pigem lapsed, kes ise ohutult käituvad. Riskivad lapsed ütlevad, et neile ei ole neil teemadel räägitud.

Kuidas siis jõuda riskigrupini?

MT: Meie uurimuse valguses on oluline tegur kooli koostöö lapsevanematega. Kool vajab vahendeid, ideid ja ettepanekuid, kuidas koostööd lapsevanematega tõhustada.

Epp, kas olete märganud, et kool püüab teie kui lapsevanemaga koostööd arendada?

ET: Mulle tundub, et olen omandanud tülika lapsevanema staatuse, sest olen kooliga suhteliselt palju suhelnud. Näiteks algklassides läks klassi sisekliima väga rahutuks ja tegin ettepaneku kutsuda kokku klassi poiste vanemate ümarlaud, mida ka tehti. Kasu oli nii palju, et rahutute lastega hakkasid tegelema kooli psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Aga üldiselt panin tähele, et õpetajad ei taha, et sa nende kapsamaale lähed.

Tuleviku kooli teema ongi see, kuidas jõuda nii kaugele, et õpetajad oleksid valmis suhtlema nende lapsevanematega, kes tahavad kooli tulla.

Kui rääkida tervislikust toitumisest, siis on kool ja lapsevanem kaks eri infokanalit. Mina ei tea täpselt, mida koolis räägitakse. Kool räägib oma, mina lapsevanemana seletan oma vaatenurka, aga nende kahe vahel ei pruugi olla ühendust.

Diva Eensoo

Diva Eensoo

DE: Meie uuringutest tuleb ka hästi välja, et lastevanemad tahavad kooliga koostööd teha. Eestis on tervist edendavate koolide võrgustikus üle 200 kooli, kus hea koostöö ja kaasamine peaks olema tuttav. Mitte ainult lapsevanematega, aga ka kogukonna muude institutsioonidega, olgu see siis perearst, Punane Rist või päästeamet.

Kui alustada juba algklassides, on võimalik kaasata ka need vanemad, kellel on mingil põhjusel vähem ressurssi. Tekib kogukonnaefekt ja see võiks olla võti.

MT: Oleme teistes projektides kirjeldanud mõningaid professionaalse õpetamisega seotud aspekte ja leidnud, et koostöö arendamine on üks kõige nõrgemaid õpetajategevuse valdkondi koolis. Samas räägivad paljud uurimused, et hea koostöö – mitte ainult lastevanematega, vaid ka õpetajatel omavahel – on üks kõige kiirema mõjuga ja tõhusamaid tegevusi. Uus õpetajahariduse alusmoodul Tartu ülikoolis tegeleb tugevalt suhtlemisoskustega, mis peaks seda kompetentsust toetama.

Mulle kampaaniad üldiselt ei meeldi: et meil on üks programm tervise edendamiseks, teine keskkonnahariduseks, kolmas ettevõtlikkuse arendamiseks jne, jne. Võiks olla ühtne terviklik käsitlus. Need teemad on ju kõik ka riiklikes õppekavades kirjas. Kui rakendatakse nüüdisaegset õpikäsitust, toetab see ka head koolikliimat, tervislikumat käitumist ja oskuste omandamist. Minu kogemus näitab, et süsteemitult programmide vahel visklemine ajab õpetajad frustratsiooni.

Millised oleksid konkreetsed soovitused koolile ja lastevanematele, mis vähendaksid laste riskikäitumist?

MT: Infopäevadel tuli õpetajatelt mõte, et koolide partnerid, näiteks päästeamet või politsei, võiksid õpetada õpetajaid, mitte lihtsalt teha selle töö õpilastega ära. Ühetunnisest koolitusest õpilastele ei piisa. Tuleb võimestada õpetajaid, et nad aitaksid neid teadmisi õppetöösse lõimida.

DE: Iga laps peab tunnetama, et ta on väga oluline meie kõigi jaoks. Et kui tal ongi raskusi mõnes valdkonnas, siis muul alal võib ta olla väga tubli. Ta ei tohi tunda end tõrjutuna.

Kas annate oma uurimuse põhjal mõne soovituse haridusministeeriumile või riigile?

MT: Õpilaste tervisekäitumist võiks jätkuvalt kaardistada: nagu teame, on Eesti laste tervis üks halvemaid Euroopas ehk jätkuvalt tuleb silma peal hoida, kuidas läheb ja millist mõju on meetmed avaldanud.

Kuidas saab riik õpetajat toetada?

MT: Esimene soovitus oleks teha ümber riigieksamite süsteem. Inimesed teevad seda, mida mõõdetakse. Väga raske on koolis uut õppekava rakendada, kui kooli ja õpetajate tulemusi hinnatakse tendentslikult. Ministeeriumis sellega juba tegeldakse. Innove loob uusi teste ja uuest aastast läheb käiku uus elukestva õppe strateegia. Selle raames on oodata palju põnevaid muutusi.

Õppetöö peab muutuma sisuliseks. Õpetajate tulemused sõltuvad ju ka sellest, millised on õpilased. Kõige paremad õpetajad pole tõenäoliselt mitte nn eliitkoolides, kus töö käib valitud lastega, vaid koolides, kus on palju erivajadustega õpilasi, mis nõuab õpetajatelt palju avaramat professionaalsete oskuste spektrit.

Palju on räägitud ka koolide ede­tabelite kahjulikkusest.

MT: Jah, on riike, kus koolide edetabelite avaldamine on keelatud just selsamal põhjusel: neid on võimalik valesti tõlgendada ja teha järeldusi, mis viivad kahjulike otsusteni. Vanemad vaatavad sisseastumiseksamite tulemusi ülikoolidesse, aga see on eksitav info. Mina lapsevanemana tahan, et mu laps õpiks koolis, mis on turvaline ja kus ta omandaks mitte ainult teadmisi, vaid ka eluks vajalikke oskusi. Ehk kõike seda, mis on kirjas riiklikus õppekavas, kuid mida riigieksamid puudulikult käsitlevad.

Uuringu „TerVE kool” esialgseid tulemusi saab lugeda siit

Uuring «TerVE kool»

  • Uuringus osales 52 kooli üle Eesti, nii maa- kui ka linnakoole, nii eesti- kui venekeelseid. Küsitleti ligi tuhandet 6. klassi õpilast: uuriti nende toitumisharjumusi, vee-, tule- ja liiklusohutusalast käitumist, küsiti alkoholi, tubaka ja uimastite kohta ning uuriti seksuaalset riskikäitumist. Küsitlus tuli täita interneti teel.
  • Uuringu eesmärk oli leida tegurid, mis mõjutavad Eesti laste riski- ja tervisekäitumist. Saadud teadmised võimaldavad hiljem luua meetodi laste tervisekäitumise edendamiseks koolis. Uurimust rahastab Eesti teadusagentuuri programm «TerVE».

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles