Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kuidas olla maailmas kuum?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Roolaht
Tõnu Roolaht Foto: Erakogu

Paljusid meist huvitab küsimus, kuidas olla ise või oma saavutustega maailmas silmapaistev. Vastus sellele küsimusele pole lihtsate killast. Siiski on mõningad seaduspärad, mis tuntud ja eduka puhul silma torkavad. Siinkohal püüaksingi need lühidalt välja tuua.

Tee endale nime. See tähendab, et inimesena tuleks olla tuntud. Tuntud nii, et sul oleks oma lugu, mis toob sinu põhiolemuse esile.

Õhtumaades võib seejuures olla nii kuulus kui kurikuulus või sõltuvalt vaatepunktist mõlemat. Francis Drake oli näiteks Inglismaal hinnatud aadlimees, kuid hispaanlaste silmis piraat. Oma lugu annab aga teistele teada, kes sa oled ja kust sa tuled. Kui tegemist on pigem ettevõtte või riigiga, tähendab see enesele või oma toodetele-teenustele tugeva brändi loomist. Bränd ei ole pelgalt kõlav nimi. See on samuti oma iseloomu ja taustalooga märk. Eesti kui bränd võib olla näiteks bränditud kui sisukaid disaintehnoloogiaid pakkuv väikeriik.

Ole sisukas. Sisukus tähendab seda, et ole enamat kui oma nimi ja lugu. Ole oluline selle kaudu, mida on sul maailmale ja teistele pakkuda. Ettevõtte või riigi puhul tähendab sisukus ainulaadse väärtuse pakkumist või osasaamissoovi tekitamist ka siis, kui nimi ja taustalugu hetkel ei meenu. Kaasaja maailmas annab asjadele sügavama sisu tihti see teene või teenus, mida nende olemasolu meile osutab. Seetõttu on sisukuse silmapaistmiseks vaja inimese, ettevõtte või riigina pakkuda maailmale lahendusi. Lahendusi, mis tänaseid ja homseid probleeme kas leevendavad või need üldse ära kaotavad. See on sisukus teenuse vormis, sest isegi bränditud tooted kannavad endas pigem mingi funktsiooni täitmise ehk eluks või õnneks vajaliku teenuse osutamise rolli.

Mõtle disainile. Disain ei ole mitte ainult väljanägemine, füüsiline vorm. Disainimine on laiem teema. Disainmõtlemine uurib olemasolevat ning loob ja leiab sellest tõukudes ideed ehk lahendid. See on uudishimulik otsinguline teekond. Seejärel võtab disainer aga korrastava «sõela» ning selekteerib leitud lahendite hulgast parima(d). Tekib inimese, ettevõtte või riigi, aga samuti toodete-teenuste disain kui laiem arusaam rolli ja väljanägemise vahekorrast. Riigi vaatenurgast võib see tähendada tegevuste ja koostegevuste korraldusviiside kujundamist ja arendamist. Disain on läbimõeldus ja põhjendatus. Disainmööbel kui kujundlik märksõna rõhutab samuti seda.

Muuda oma teadmised ja kogemused töövahendite toel (näiteks nutitelefoni abil) korrastatud tegevusteks. Seeläbi sünnib elamise ja toimetuleku tehnoloogia. Maailma mastaabis silmapaistvaks saamine eeldab väga häid teadmisi, enamasti ka laialdasi kogemusi ning lisaks veel eesrindlikke töövahendeid ja tegevusprotsesse. Üheks edutehnoloogia alaliigiks on ka tutvuste ehk tööalaste ja eraeluliste suhete loomine. Inimühiskond on üleilmne kogukond. Silmapaistvad on need, keda see kogukond tunneb ja tunnustab. Suhete loomine ja hoidmine pole päris sama, mis endale nime tegemine. See on arvestamine teiste ning nende edupüüdlustega. Olgu nendeks teisteks kaasinimesed, kaasettevõtted või kaaslasriigid. Loomulikult ei ole sotsiaalsus või võrgustikulisus alati tegevuste keskpunktis, kuid praeguseks on see teadmiste ja töövahenditega nii lõimunud, et saamas juba tehnoloogia pärisosaks.

Kuidas siis ikkagi olla maailmas kuum ehk silmapaistev? Pakkudes oskuslikult bränditud sisukat disaintehnoloogiat. Võib-olla vajab siinkohal lisatäpsustust sisukuse ja tehnoloogia erinevus. Sisukus tegemistes tähtsustab väljundlahendeid ja nende väärtust, tehnoloogia kui korrastatud kogum aga viisi, kuidas väärtusliku lahendini jõutakse – kas inimese, ettevõtte või riigina. Kuumad sõnad on tänapäeva edumudelis bränd (kes/mis?), sisukus (milleks?), disain (milline?) ja tehnoloogia (millega?).

Seda vaadet toetab muuhulgas Taiwani kontserni Acer asutaja ja juhi Stan Shihi versioon u-tähe kujuga «naerukõverast». Rahvusvaheliste väärtusahelate lisandväärtus koondub tema nägemuse kohaselt tehnoarenduse ja disaini ning teisalt brändiloome ja lisaväärtusi pakkuvate teenuste aladele. Toodete valmistamine ja komplekteerimine on väärtustekke aspektist selgelt tagaplaanil. Lisaks on täheldatav trend, et need väärtusahela kui «naerukõvera» alguse ja otsa «suunurgad» tõusevad üha teravamalt üles.

Tagasi üles