Kaur Kenderi nimekiri: mille nimel tasub Eestis elada ja surra

Kaur Kender Foto: Toomas Huik

Kirjanik Kaur Kender loetleb kümme põhjust, miks tasub Eestis elada ja mille nimel tasub surra. Ühtlasi kutsub kirjanik lugejaid üles loetelude kohta arvamust avaldama ning soovi korral oma nimekirju selle loo kommentaaridesse postitama. «Kui satud hoogu, lisa kümme asja, mille nimel oled SINA valmis selleks, et Tallinn pommitatakse maatasa nagu Groznõi. Viimasele punktile ei ole lubatud vastata Viimsi elanikel, kes juba elavad Viimsi dreami ja kelle jaoks on iga põhjus hea, et Tallinn hävitada,» märkis Kender.

Eestis tasub minul elada, seepärast et:

1. Siin on eesti keel, ja ma olen selles keeles nagu hai kiluparves.

2. Siin on e-riik. Ma ei tea, mida tähendab mitte-e-riik. Aga ma olen kuulnud, et see on õudne.

3. Tallinn on rets linn. Ta on üle elanud kõik riigid, mis tema ümber on olnud, ta on vahetanud hulga nimesid, mis hulluses talle on pandud. Ta on survivor (ellujääja - toim.). Ta elab üle.

4. Ma ei taha seda teha, aga kedagi peaks tänama kõigi nende Ukraina päritolu tüdrukute eest, kes on olnud life of the party (elu pidu - toim.) minu jaoks kõik need aastad. Kelle idee see oli, et siin võiks neid nii palju olla? S? Noh, suur aitäh sulle, S!

5. Siin on vene keel ka. Mitte liiga palju, aga piisavalt, et ujuda jões ja meres. «Meister ja Margarita» on eesti kirjanduse tähtteos.

5. Tšeki biiti, siin võib elada, oskamata nummerdada lollakaid liste.

5. Sihuke tunne, nagu oleks CD skippinud.

8. Siin on neli aastaaega. Mul on hullult šefid sügismantlid ja paar bad ass tagi.

9. Siin on mu sõbrad. Kui ma oleks S, siis need 15+ inimest elaksid pidevas hirmus, et peavad minuga Detroiti kolima. Sest D rulez. Kui palju 20. sajandi õudusi oleks olemata, kui S oleks oma sõpradega saanud rahulikult Detroiti kolida.

10. Ma mõtlen viimasel ajal liiga palju S-ist.

Eesti nimel tasub surra, sest:

1. Siin on kõik inimesed võrdsed, vaatamata oma rahvusele, emakeelele, nahavärvile, usule. On ju nii! Pole mingit vahet sünnijärgsete ega naturaliseeritud kodanike vahel peale presidendiks saamise. Pane tähele, siin ei ole ühtegi määratlemata kodakondsusega isikut. Kes ei läheks sellise riigi eest sõtta surema?

2. Siin ei istu mitte keegi vangis mitte ühegi aine tegemise eest. Mitte keegi ei ole saanud 8 aastat türmi kümne kanepitaime eest. See on õiglane riik.

3. Siin ei ahistata kedagi selle pärast, kellega ta koos elab. Samasooliste abielud on lubatud.

4. Mitte ükski erakond ei mängi rahvuslikule kaardile. Mingit ohtu ka ei ole, et keegi hakkaks. Kõiki huvitab Eesti tervikuna.

5. Siin on raju perspektiiv: ühiskond on avatud, kogu riigis näeb kõiki olemasolevaid nahavärve, Tallinnas kuuleb kõiki maailma keeli.

6. Lapsi sünnib rajult. Tallinna Ülikool on suletud ja konserveeritud kui holokausti memoriaal. Igal mu tuttaval on peres vähemalt kolm last. See on lastesõbralik riik. Sul ei ole vaja pöidlaga lapata iPhone’i kontakte, et «mul raudselt oli üks tuttav, kellel oli kolm last, kelle pärast peaks siis ma surema».

7. See ei ole politseiriik. See ei ole ametnikeriik. See ei ole «kehtestame veel selle regulatsiooni» riik.

8. Siin ei ole ajakirjandust, mis kogu aeg totaalselt tuju rikub. Pole kunagi olnud. Delfi-vaba riigi eest sureb igaüks.

9. Siin ei ole infosõda. Inimesed naeravad ja arvavad, et parim psühholoogiline kaitse oleks see, kui mõned hüsteerikud oleksid jätkuvalt kunstlikus K-s.

10. Siin on sõnavabadus, nagu rahu nii ka sõja ajal.

Bonustrack:

Enne Tallinn hävitada koos kõigi elanikega, kui lubada:

Vabaduseristi asemele 2Paci ausammas – ja te teate, mida ma silmas pean

Ja pigem surm kui Eminemi «Rhyme or Reason» hümniks

Lisaks: hukkugu parem 400 000 inimest ja hävinegu kõik majad, kui et Sinimägedes ei olnud MEIL tõde, õiglus ja õigus. Sinimägedest me ei tagane. See rinne on alati avatud. Me kõik oleme valmis seal surema oma Teise maailmasõja viimased surmad.