Vambola Paavo: vajame piirile uut Kersnat

Vambola Paavo
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vambola Paavo
Vambola Paavo Foto: Postimees.ee

Riigipiiril tööülesandeid täitnud kaitsepolitseiniku röövimine Venemaa eriteenistuse poolt on jõhker rahvusvaheline kuritegu. Piir ei pea nagu kord ja kohus ning midagi on väga valesti. Kuidas saab röövida inimese päise päeva ajal Euroopa Liitu ja NATO­sse kuuluva riigi territooriumilt? Mäletame, kuidas Brüsseli ametnikud meid omal ajal õpetasid ja milliseid tingimusi esitati enne Schengeni ruumiga ühinemist. Pidime idapiirile paigaldama öised kaugnägemisseadmed, infrapunakaamerad ja termoandurid. Kus olid seadmed ja miks nad ei töötanud 5. septembril?

2003. aastal osutas ajakirjanik Vahur Kersna ETV saates «Pealtnägija» puudustele idapiiril. Kersna hüppas toona ühele ja teisele poole kontrolljoont ning keegi ei märganud. Pahandust oli palju. Toona me ei olnud ELis ja Schengenis. Kersnat ähvardati kriminaalasjaga, süüdistati kontrolljoone ebaseaduslikus ületamises, kuid rahvas sai ülevaate tegelikust olukorrast.

Kui toona lendasid piirivalveametis mõnedki pead, siis praegu valitseb vaikus. Siseminister räägib telekaamera ees ümmargust juttu. Kas reaalsus on see, et «rohemehikesed» võivad hiilida vargsi Eestisse ja kasvõi kümme seenelist Venemaale toimetada, nii et ükski piirivalvekoer ei haugata? See võtab kõhedaks.

Hiljutisel käigul Pihkvasse tunnetasin, kuidas venelased vaatasid umbusuga teistmoodi riietatud inimesi ja vaenuliku riigi numbriga autosid. Lisaks veel lakkamatu suurtükikõmin Pihkva lääneserval asuval polügoonil, seal toimus militaarõppus. Lennukitelt heideti alla langevarjureid. Kõik see sündis 50–60 kilomeetri kaugusel meie piirist.

Tagasiteel tabas mind, šokk kui Luhamaa-Võru-Tallinna teel silmasin teeviita Miikse. Just seal Eston Kohver rööviti. Ametniku röövimise kohani on Vastseliinast viis-kuus kilomeetrit...

Piirivalvamise iseärasusi teavad elukutselised piirivalvurid. Need mehed on nüüdseks kas koondatud või pensionil, paljud läinud teisele tööle. Ometi olid paljud neist piirivalve taasloomise juures 1991. aastal ja tegid tööd südamega. Lõuna prefekt Tarmo Kohv, kelle haldusalasse kuulub kagupiir, võib olla hea politseijuht, kuid piirivalvest jäävad tema teadmised napiks. Ütleme otse: politsei ja piirivalve reformimine on läbi kukkunud.

Soome piirivalve kõrge ametnik Kimmo Elomaa kinnitas hiljuti, et Soomel on Venemaaga 1300-kilomeetrine piir ja see on kogu ulatuses mitme kilomeetri laiuse vööndina puhtaks raiutud. Eesti ei suuda oma 300-kilomeetrist idapiiri lõiku hallata.

Kuigi ametlikult maha märgitud riigipiiri veel pole, on ka ajutine kontrolljoon NATO ja ELi välispiir ja seda tuleb valvata nagu kord ja kohus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles