Avalik pöördumine: Eesti teadus vajab põhimõttelisi otsuseid

Volli Kalm Foto: Margus Ansu

Postimees avaldab Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia avaliku pöördumise, millele on institutsioonide nimel alla kirjutanud Richard Villems, Volli Kalm ja Andres Koppel.

Eesti riik on viimastel aastatel teinud väga olulisi investeeringuid teadussüsteemi. Märkimisväärselt on paranenud teadustegevuse taristu, seda nii uute hoonete kui ka nüüdisajastatud teadusaparatuuri näol. Meetmed on võimaldanud ajakohastada Eesti teadlaste tööks vajalikku tehnilist baasi ja oluliselt tõsta teaduse kvaliteeti: Eesti teadus on mitmete näitajate poolest rahvusvaheliselt edukam kui kunagi varem.

Ometigi on Eesti teadussüsteem meie hinnangul jõudnud tänaseks murdepunkti: senised rahastamismahud ja -viisid ei taga Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 «Teadmistepõhine Eesti» täitmist ega teadlaskonna kestlikkust, pannes seeläbi ohtu Eesti riigi konkurentsivõime tulevikus. Küsimus on selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus.

Käesoleva pöördumisega avaldame toetust haridus- ja teadusministri taotlusele suurendada märkimisväärselt Eesti teaduse rahastamist järgnevatel aastatel ja kutsume üles teadusrahastuse reformi edukalt lõpule viima.

Eesti teadusrahastuse kolmele põhilisele instrumendile (baasfinantseerimine, institutsionaalne ja personaalne uurimistoetus) ning nende eelkäijatele, s.o sihtfinantseeritavatele teemadele ning Eesti Teadusfondi grantidele suunatud eelarve maht on jäänud samaks alates 2009. aastast, välja arvatud 2013. aasta personaalsete uurimistoetuste ning 2014. aastal baasfinantseerimise mahu ühekordne kasv. Veelgi enam, inflatsioon on kõnealuse perioodi jooksul teadlasteni jõudvat rahastust 15 protsendi võrra kahandanud.

Institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on üheks peamiseks finantseerimisallikaks enamikule Eesti teadusrühmadele ning eelduseks teistes rahastusmeetmetes osalemiseks. Institutsionaalsed ja personaalsed uuri­mistoetused on sageli ka ainukeseks rahastusallikaks töörühmadele, kes tegelevad fundamentaalteadustega ning Eesti kultuuri, majanduse või tervishoiu seisukohast olulise uurimistööga. Üks personaalsete uurimistoetuste oluline eesmärk on lisaks noorte andekate teadlaste toetamine, võimaldades neil luua iseseisva töörühma. Seega, teaduse rahastamise jätkamine praegustes mahtudes viib noorte teadlaste kasvava väljarändeni ning sulgeb Eesti teaduse (ja majanduse) rahvusvahelistele tipptalentidele. Mõlemad tendentsid on väikeriigi teaduse jaoks hukatuslikud.

Leiame, et lahendus kujunenud olukorrale eeldab kolme omavahel seotud poliitilist otsust, kaks neist on pikaajalised, üks aga pakiline.

Esimese pikaajalise sammuna peame äärmiselt tähtsaks kriitiliselt hinnata ning muuta viimase reformi käigus loodud teaduse rahastamissüsteemi. Leiame, et on hädavajalik minna seniste institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste ning baasfinantseerimise kolmikjaotuselt üle kaksikjaotusele ehk (a) konkurentsipõhisele projektitoetusele (grandirahastusele) ning (b) evalveerimispõhisele institutsionaalsele baasrahastusele.

Selleks tuleb haridus- ja teadusministeeriumi kõiki teadustegevuse toetuseks suunatud institutsionaalse iseloomuga rahastusinstrumente (s.o institutsionaalsed uurimistoetused, baasfinantseerimine, baasfinantseerimine rahvusteaduste toetuseks, riiklikud programmid jt) käsitada koos ning kuuluvana ühtse institutsionaalse baasrahastuse alla, mida jagatakse ülikoolidele ja riigi teadus- ja arendusasutustele vastavalt evalveerimistulemustele ning haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud tegevuslepingutele.

Grandirahastus võiks järgida senist personaalsete uurimistoetuste jagamise süsteemi, ent sisaldades nii väiksemaid individuaalgrante kui ka suuremaid rühmagrante. Konkurentsipõhise ja institutsionaalse rahastuse osakaal võiks meie hinnangul olla umbes suhtes 60:40. Selline lahendus tagaks kahele rahastusmehhanismile selgelt eristuvad eesmärgid ja korraldusliku selguse ning vastaks rahvusvaheliselt levinud praktikale.

Teiseks peame vajalikuks viia lõpuni 1990. aastatel pooleli jäänud teadus- ja arendusasutuste reform. Eesmärk on otsustada, milliste riiklike ülesannete täitmiseks on vaja iseseisvaid riigi teadus- ja arendusasutusi, ning need ülesanded fikseerida asutuste põhikirjas. Kui taolistel asutustel on seos õppetööga, siis tuleks kaaluda nende liitmist ülikoolidega. Iseseisvatena jätkavaid asutusi tuleks aga eraldiseisvalt evalveerimispõhiselt rahastada.

Kolmandaks ja kõige pakilisemaks otsuseks peame vajadust suurendada institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu alates 2015. aastast. Seetõttu avaldame tugevat toetust teaduspoliitika komisjoni poolt tänavu 3. juunil heaks kiidetud TAI strateegia 2014–2020 rakendusplaanile, mille kohaselt taotletakse teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide mahu kasvatamist perioodil 2015–2017 kogusummas 46,59 miljonit eurot, sellest 2015. aastal 8,24 miljonit eurot.

Uurimistoetuste kasv võimaldaks:

suurendada 2015. ja paaril järgneval aastal algavate institutsionaalsete uurimistoetuste rahalist mahtu, viimaks neid järk-järgult vastavusse hetkel mittetoimiva täiskulupõhise rahastuse põhimõttega ning tagamaks toetussummade võrreldavust taotlusvoorude lõikes;

korraldada 2015. aastal institutsionaalsete uurimistoetuste taotlusvoor, eesmärgiga anda tugevatele uurimisrühmadele võimalus alustada/jätkata uurimistööd 2016. aastal;

rahastada suuremat hulka personaalseid uurimistoetusi, suurendades järgnevatel aastatel nende rahalist mahtu ning vähendada seeläbi personaalsete uurimistoetuste ebamõistlikult kõrget konkurentsi (edukuse määr 2013. aasta taotlusvoorus oli 13 protsenti), võimaldamaks seeläbi kindlustada noorte teadlaste karjäärivõimalusi ning toetada Eesti tipptasemel teadust.

Tegemist on Eesti teaduse kestlikkuse ja arengu jaoks põhimõtteliste küsimustega, mis vajavad terviklikku lahendust. Kiidame heaks haridus- ja teadusministri hiljutise otsuse moodustada töörühm teaduse rahastamise analüüsimiseks ja oleme valmis selle töörühma tegevuses aktiivselt osalema.

Andres Koppel

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu esimees

Volli Kalm

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees

Richard Villems

Eesti Teaduste Akadeemia president