Anneli Kannus: tasuta tervishoid?

Anneli Kannus Foto: Valimised

Satute haiglasse ja saate sealt lahkumisel voodipäeva arve. Käite autojuhiloa jaoks perearstilt tõendit saamas ja maksate ka selle eest. Apteegis retseptiravimit ostes maksate osa sellest ise kinni. Kõik teavad, et meie tasutud maksudest läheb osa riigi tervishoiukuludesse, aga kui kallis tervishoid tegelikult on?

Tervishoiusüsteemid on kõikjal kallid. Eesti on väga vähese rahaga üles ehitanud päris hästi toimiva süsteemi. Arstiabi kvaliteeti kiidetakse ülivõrdes, välismaailm on vaimustuses digiretseptist, õed teevad iseseisvaid vastuvõtte väga erinevates valdkondades. Patsientide usaldus tervishoiutöötajate vastu on suur ning Eestis koolitatud tervishoiutöötajad on hinnatud kõikjal maailmas.

Väikesi viperusi siiski on ka: tervishoiutöötajad pole just väga rõõmsad e-tervise kasutuslahenduste üle (loe: need pole kasutajasõbralikud). Samas hindavad kõik andmehulga kogunemist ning tulevikus loodetakse sellest kasu tõusvat.

Patsiendid juba näevad infosüsteemide kaudu üht-teist ka iseenda kohta ning tahavad üha rohkem infot lihtsal viisil kätte saada. Loomulikult soovivad patsiendid lühemaid järjekordi ja tervishoiutöötajalt rohkem aega ühe patsiendi jaoks, kuid kas meie tervishoius on selle jaoks raha?

Me käime poes ja maksame kaardiga. Tellin teenust ja saan arve. Erameditsiinisüsteemis tervist kontrollides esitatakse samuti arve. Kõikidel neil arvetel on kirjas, mida olen ostnud või millise teenuse saanud. Kui tarbin tervishoiuteenust, siis tegelikult ju arvet ei saa. Haiglad jt tervishoiuasutused arveldavad haigekassaga juba aastaid mahtude, teenuste ja arvete alusel. Miks siis mina kodanikuna ei näe, kui kallis reaalselt on tervishoid?

Alustada võiks kohe täna. Muudame oma tervishoiukulutused läbipaistvamaks igale kodanikule. Meie e-riigi portaalis saaks ju kuvada, milliseid tervishoiuteenuseid kodanik tarbis ja mis need reaalselt (haigekassa praeguse hinnakirja alusel) maksid. Järgmises etapis võiks kodanik näha, milliseid tegevusi on tema tervisliku seisundi parandamiseks veel planeeritud (perearsti ja -õe poolt) ja millised on nende prognoositavad kulutused.

Üleriigilise digiregistratuuri töölehakkamist ootavad kõik patsiendid, aga kas ka tervishoiuasutused? Paneme kogutud andmed ja olemasoleva statistika iga kodaniku jaoks arusaadavasse keelde. Nähes, kui palju tervishoiuteenused maksavad, saab iga inimene paremini aru, kuhu lähevad tema maksud, miks on ravijärjekorrad nii pikad, kui palju haigekassa tegelikult ravimi eest tasub jms.

Samaaegselt aktiveerub sisemine kontrollimehhanism, mida patsiendiga tehti (mis on arvel kirjas) ja mida patsient sai.

See muidugi ei too raha kusagile juurde ega lahenda tervishoiukulutuste probleemi. Kuid sunniks kiiremini välja arendama uut lahendust, sest praegune meid enam edasi ei vii.