Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Katrin Hallik: selge sõnum on selges keeles

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Katrin Hallik
Katrin Hallik Foto: Erakogu

Kujutan korraks ette:

Töötan kohalikus omavalitsuses ja mul tuleb inimesi uuest teenusest teavitada. Kirjutan infonupukese ja lasen IT-poisil selle meie kodulehele üles panna. Minu töö on tehtud ja tõtt-öelda ei vaeva ma oma pead selle üle, kas keegi minu teate üles leiab. Või, olen ettevõtja ja tahan teada anda, et olen loonud uue kasuliku toote. Palkan selleks reklaamifirma, kuid ise ei osale reklaami loomise protsessis, sest mis ma oma nina teiste töösse topin. Küllap nad oskavad minu tootest õigesti rääkida…

Meie ümber käib igapäevane tohutu sõnumivahetus. Lisaks teadaandmistele on veel kõiksugu juhiseid, piiranguid, keelde jm.

Sõnumil on keel – lisaks sõnadele koosneb see sageli ka pildist või helist. Iga sõnum moodustab terviku, tekitab tunde ja vastukaja. Nii võib sõnumina vaadelda igasugust infot, alates reklaamist, kodulehest või sõiduplaanist ning lõpetades seadusetekstiga, mis on koostatud selleks, et ühiskonnas toimivat inimest aidata ja suunata.

Kuidas me tahaksime infosõnumit vastu võtta? Eelistame sõnumist aru saada, kogeda hoolivat ja võrdväärset kohtlemist. Paraku tuleb ette, et me ei mõista, mida meilt oodatakse, tunneme end rumala või ebavõrdsena. Näiteks notari juures anname vastutuse pädevamate kätte ning kirjutame alla ka siis, kui me sisust täpselt aru ei saa.

Milline on selge infosõnum? See on sõnum, mis annab vajaliku info võimalikult väheste vahenditega edasi, nii et inimene saab täpselt aru, mida ta peab oma eesmärgi saavutamiseks tegema. Täpselt, lühidalt ja selgelt väljenduda on raske. See eeldab süvenemist ja struktuuri loomist. Või nagu Truman Capote kunagi ütles, et kääridest on rohkem abi kui pastakast.

Kuidas selleni jõuda? Iga sõnumi koostaja võiks läbi mõelda, miks, kellele ja mida ta ütleb, pannes end kliendi rolli, ja kui vähegi võimalik, siis oma sõnumit potentsiaalse kliendi peal katsetades.

Nii häid kui halbu näiteid on meie ümber palju. Üks hea näide on bussipiletite ostmise keskkond tpilet.ee, kus leiab vajaliku info kergesti üles ja kus kasutajal on mugav tegutseda. Või Tervise Arengu Instituudi teavituskampaaniate kodulehed, mille pildiline külg on põnev ning sõnum toetav.

Halvad näited jätan nimetamata. Eks igaüks tunneb halva näite ära siis, kui ta mõnel kodulehel infopadrikusse ära eksib, nii et lõpuks peab suuna leidmiseks ikkagi helistama ja teed küsima. Või kui ta kasutusjuhendit uurides tunneb, et olukord on lootusetu.

Mida rohkem tekib samalaadse teenuse pakkujaid, seda rohkem hakkavad määrama detailid. Konkurentsieeliseks võib lugeda seda, et klient kogeb ettevõttega suheldes, et tema huvidest on lähtutud.

Sel sügisel on keele- ja disainiinimestest koosnev töörühm ellu kutsunud selge sõnumi auhinna, millega tahame tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes suhtlevad avalikkusega selgelt ja arusaadavalt. 29. septembrini saavad kõik aadressil selgekeel.ee esitada selge sõnumi auhinna kandidaate. Auhind kutsub märkama kasutajasõbralikke kodulehti, taotlusvorme, kasutusjuhendeid, lepinguid, majajuhte, liiklusskeeme, mobiilirakendusi ja muid sõnumeid.

Võitjatele antakse auhinnad üle rahvusvahelisel selge keele päeval, 13. oktoobril.

Märksõnad

Tagasi üles