/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2014/08/15/3278545t1h0e52.jpg)
Kui Ameerika Ühendriikide president Barack Obama (53) tänavu 3. septembril Eestit külastab, saab temast ajaloos teine ametisolev Ühendriikide president, kes meile seda au on teinud.
Obamat oodates
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel korral võtsime vastu president George W. Bushi 2006. aastal. Et superriigi järgmise juhi visiidini ei kulunud kümmet aastatki, on selge märk, et Eesti on praegu maailma kaardil selgemalt kui ilmselt eales varem. Ja seda eelkõige tänu NATO-le – Obama tuleb Euroopasse eelkõige kaitsealliansi tippkohtumise tõttu Suurbritannias Walesis, ning NATO kollektiivne kaitse on ka teema, mida Eesti külastamisega saab esile tõsta.
Praeguses olukorras, kus Ukrainas käib ägedate lahingutega sõda ning Venemaa aktiivne roll selles saab üha ilmsemaks, on täpselt õige aeg sellisest visiidist teada anda. Äsjased uudised on samuti kõnelenud sellest, et Ühendriikide roteeruvad üksused kindlustavad Eesti kaitset lähikuudel mitte üksnes kergema relvastusega, vaid siia saabuvad ka USA tankid ja muu soomustehnika.
Obama septembrikuine Euroopa-sõit leiab aset tingimustes, kus kogu maailmas jätkub probleeme kuhjaga. Mõneti ootamatult on ka Ühendriikides puhkenud ägedad protestiavaldused, mille ajendiks augusti algul Missouri osariigis Fergusoni väikelinnas aset leidnud intsident, kus politseinik tulistas surnuks relvitu mustanahalise noormehe.
Sisepoliitilise rahu taastamine pole president Obama seisukohalt sujunud kuigi hõlpsalt. Hambuni relvastatud politseiüksuste ja meeleavaldajate vastasseis on Ühendriikidele ilmne koorem ka välispoliitikas – paremat konti Dmitri Kisseljovi ja teiste Vene propagandistide hambu oleks raske isegi välja mõelda.
Nõukogude ajal kasutati lääne pidevatele etteheidetele inimõiguste asjus vastuseks argumenti «Aga teil lintšitakse ju neegreid!», ning Fergusoni juhtumist ajendatud protestilaine kutsub nüüd Moskvas esile üpris samasuguse argumentatsiooni.
Suhteliselt ettearvamatu on ka see, et George W. Bushi Iraagi-invasiooni tauninud Obama pidi nüüd ise andma käsu, et USA lennukid pommitaksid Iraagis asuvaid sihtmärke. Islamistlike radikaalide ründed tsiviilelanike vastu ei jätnud aga lihtsalt muud võimalust. Lisame siia Iisraeli ja Gaza sektori palestiinlaste vahel jätkuvad pinged, ning on üheselt arusaadav, et USA ametisolev president ei ela augustis 2014 läbi sugugi oma kahe presidendiaja kõige rahulikumat perioodi.
Obama toetusreiting oli Gallupi andmeil augusti algusnädalal 42 protsenti, mis on kehvapoolne, kuid mitte tema riigipeaks olemise aja madalseis – see oli 2011. aastal, 38 protsenti.
Muid Balti riike Obama reis seekord ei hõlma, kõik vajalikud kohtumised Eesti, Läti ja Leedu riigipeade ning teiste poliitikatippudega leiavad aset Tallinnas. Hoolimata Tallinna remondis tänavatest või muudest praktilistest raskustest saab Obama külaskäigust Eestis kindlasti tänavune välispoliitika tähtsündmus. Ja ka selle ebamugavuse, kui meie pealinna keskus mõneks tunniks sama hästi kui kinni pannakse, elame vast suuremate kaotusteta üle.