Malle Pärn riigijuhtidele: kuulake oma rahvast!

Malle Pärn Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Kuulake oma rahvast ja ärge sundige neid muutma igavesi inimlikke tõekspidamisi, palub avalikus kirjas riigijuhtidele vabakutseline näitleja ja teoloog, luterlane Malle Pärn.

Austatud president ja kõik kooseluseaduse pooldajad riigikogus!

President Lennart Meri ütles, et poliitilist tegevust ja riigiolukorda tuleb rahvale selgitada, nii et ka tädi Maali sellest aru saaks.

Juhul, kui teil on õigus, ja Eesti tõesti vajab kiiresti kooseluseadust, siis olete te jätnud oma selgitustöö tegemata. Sest enamik meie rahvast on otsustavalt selle seaduse vastu. Meie rahvas on taas lõhki rebitud, seekord väga tundlikul ja emotsionaalsel – seksuaalelu – pinnal, kus me ei saa lähtuda AINULT kainest mõistusest. Armastusest ei saa rääkida emotsioonideta! Ka lastest ja nende tulevikust ei saa rääkida ilma emotsioonideta! Sellest on tingitud ka selle vaidluse kohatine üliemotsionaalsus.

Nii valusalt pole meie rahvast lõhestanud ükski varasem poliitiline malekäik. Isegi mitte Euroopa Liiduga ühinemine. Järelikult on tegemist sügavalt eksistentsiaalse probleemiga.

Homoseksuaalse kooselu võrdsustamine mehe-naise abieluga, mees-naine-lapsed perekonnaga on liiga suur muutus ühiskonnas, seda ei saa lihtsalt jõuga kehtestada. Enne seda tuleb luua «kooselu koodeks», koostada eetikareeglistik selle liidu kohta, sest see ei lähtu religioonist, on isegi religiooni vastane, järelikult ei ole tal eo ipso olemas mingeid piiranguid ega nõudmisi. See korrastab küll paari majanduslikud suhted, aga ei puuduta tundeid ega eetikat.

Ja ennekõike vajab selle kooselu seadustamine ulatuslikku teavitamistööd rahva hulgas. Mitte demagoogilist ajupesu ega emotsionaalseid hüüatusi (a la «laske neil ka õnnelikud olla!», «see ei võta ju teilt midagi ära!»), vaid tõsiteaduslikke uuringuid, rahulikku, viisakat, teisitimõtlejaid austavat arutelu. Seda meil siiani pole. Kooseluseaduse vastased on kõik eranditult sildistatud ja liigitatud vaimuhaigeteks (foobia on vaimuhaigus!), tagurlikeks, putinistideks, natsistideks, vihaõhutajateks, tigedateks, usuhulludeks, salahomodeks ja nii edasi. Selline käitumine näitab väga ehedalt, et tegemist ei ole õige ja ausa asjaga. Meie päevalehed on üle ujutatud homopropagandaga, ent vastaste mõtteavaldusi blokeeritakse, isegi kommentaare kustutatakse, ilma et neis midagi ebasündsat või otseselt kedagi solvavat oleks. Te ju teate kõike seda.

Me mäletame väga hästi, kuidas toimis propaganda, ja meil on selle vastu kujunenud allergia. See mõjub rahvale vastupidiselt, seega teeb karuteene nii homoseksuaalidele, geiaktivistidele kui ka seda kaitsvatele poliitikutele. Meie rahvas suhtub neisse üsna rahumeelselt ilma mingi «sallivuse» nõudeta, viha nende vastu õhutab meis ainult selle «sallivuse» agressiivne pealesurumine. Eriti valus on kohustuslik seksipropaganda, mida plaanitakse läbi viia laste hulgas. See just ongi tegelikkuses see «vihkamise õhutamine», milles alusetult süüdistatakse rahumeelseid ja viisakaid perekonna kaitsjaid. Tundub, et õigus ja terve mõistus on nende poolel. Kaalukaid argumente nende vastu lihtsalt ei ole, muidu poleks vaja neid avalikult naeruvääristada ega sõimata.

Te ju teate, mis toimub mujal maailmas, kuidas kiusatakse taga ja karistatakse neid, kes ei suuda homoseksuaalsust normaalseks tunnistada. Seesama on juba pead tõstnud ka meil. Te annate selle seadusega võimu ühele väikesele väga agressiivsele ja kõike endast erinevat vihkavale grupile, kelle moraali ja esteetika maitse-eelistusi võib näha homoparaadide piltidelt. Kas te astuksite ka ise niisama lõbusasti üles ühel sellisel paraadil?

Siin pole midagi tegemist homoseksuaalide diskrimineerimisega, see aktivistide grupp ei esinda meie homoseksuaale, vaid ainult iseennast. Enamik homoseksuaale ei taha, et nende eraelust aina meedias avalikult räägitakse. Nad ei hoople oma erisusega, ei kuuluta avalikult oma seksuaaleelistusi, ei eputa paraadidel. Intiimelu peab jääma intiimeluks, muidu ei ole me enam inimesed, vaid oleme loomad, kes paarituvad avalikult, teiste nähes.

Te ju ise ütlete, et me elame demokraatlikus riigis, mitte totalitaarses, seega, kui kümned, ehk isegi sajad tuhanded inimesed on otsustavalt millegi vastu, siis seda ei tohi ühiskonnas jõuga kehtestada. Võiks tuua analoogia: kui näiteks luterlased hakkaksid nõudma, et kõik inimesed kiidaksid heaks nende tõekspidamised ja reeglid, ja teie võtaksite vastu sellise seaduse, siis oleks see ju vägivald? Ometi on luterlasi meist üle 20 protsendi, homoseksuaale aga ehk ainult paar protsenti.

Ja sedagi te ju ei tea, kui palju neid tegelikult on? Ometi tahate teha seadust nende armuelu võrdsustamiseks klassikalise abieluga? Kui võtta aluseks rahvaloenduse andmed, mille järgi me arvestame luterlaste arvu, siis on paaris elavaid homoseksuaale üle 400? Kas nad kõik soovivad seda kooselu seadust? Kui paljud seda tegelikult tahavad ja kui paljud seda ka kasutaks? Ja kas on ühtki praegu vabaabielus elavat paari, kes selle seaduse järgi oma liidu registreeriks?

Kui valitsus otsustaks meie metsadesse lahti lasta mingi uut liiki looma, siis oleks arukas, kui ta telliks kõigepealt loodusteadlastelt uuringud selle kohta, mis elukas see selline on ja kuidas ta meie metsades käituma hakkab, kuidas ta vastu võetakse teiste loomade poolt, kellel ju ometi ka on õigus seal edasi elada, ja kuidas hakkab ta mõjutama kogu meie floorat ja faunat.

Ma tahan loota, et te ikka teate, mida te teete? Olete lugenud kõiki kättesaadavaid vastu- ja pooltartikleid, kaalunud neid terve mõistuse seisukohalt ja alles seeläbi otsusele jõudnud, et homokooselu väärib tunnustamist niisama palju kui tavaline kooselu.

Aga selgitage siis meile, et meiegi aru saaksime, et meie eksime. Jagage meiega neid loodusteaduslikke, meditsiinilisi, psühholoogilisi uurimusi, mille alusel inimest tuleb nüüd, 21. sajandil, hakata liigitama seksuaalse rahulduse saamise viiside järgi ja ümber nimetama inimestest «seksuaalideks». Homoseksuaalid, heteroseksuaalid, biseksuaalid, transseksuaalid, ja sinna juurde teatud hulk fiile, mis küll praegu on põlu all, ent ootavad oma järjekorda, et saada tunnustatud ja võrdsustatud teiste seksuaalidega. Juhul, kui te ei tea, siis aitan teil vajalikku infot leida: http://www.decivitate.ee/?mk=Homoseksuaalsus.

Te ütlete, et see uus kooselu ei võta midagi ära traditsiooniliselt abielult. Mõned ütlevad, et nemad ei saa aru, et see midagi ära võtaks. Kui inimene millestki aru ei saa, siis ta peaks küsima sellelt, kes saab aru. Kümned tuhanded inimesed on oma allkirja andnud petitsioonile, mille koostajad on «aru saanud», et see uuendus võtab ühiskonnalt midagi ära. Tuhanded inimesed on saatnud teile protestikirju. Miks te neid ei usu? Eriti need, kes ise «aru ei saa»?

Meil poleks praegu nii emotsionaalset sõda, kui see tõesti midagi ära ei võtaks. Inimesed on sügavalt puudutatud, sest nende jaoks on see igasuguse moraali, inimliku eksistentsi aluspinna äralõhkumine, ja nad on teis sügavalt pettunud, et te kasutate oma (või kuskilt väljastpoolt pealesurutud) tahtmise läbisurumiseks niisugust nõukogulikku tankipoliitikat. Kui kellelegi tehakse haiget, siis tuleks küsida temalt, kas tal on valus, mitte ükskõiksetelt kõrvaltvaatajatelt, ega nendelt, kes parajasti haiget teevad.

Rahvast tuleb kasvatada pikkamööda, taktitundeliselt, arukalt, rahulikult, ilma vägivallata, teisitimõtlejate halvustamiseta. Igasugune sildistamine paistab läbi, jätab mulje, et sildistatul on õigus, aga sildistajal pole argumente, millega talle vastu vaielda.

Ma palun teid südamest, mõtelge järele, kuulake oma rahvast, ka neid, kellel teie (või teie käskijate) meelest ei ole õigus – ärge sundige neid muutma igi-igavesi inimlikke tõekspidamisi, mis paljudele on pühad ja eluliselt olulised. Lükake selle seaduse vastuvõtmine edasi tulevikku ja alustage objektiivseid uurimusi nende seksuaalerisuste kohta, see tuleks meile kõigile kasuks. Ehk saaksime sellega head teha ka rahvusvahelisel tasandil.

Juhul, kui see on teilegi pealesurutud (ja vastumeelne) ettevõtmine, siis – teie käes on võim meid appi kutsuda, rahvast mobiliseerida, nii nagu tehti seda laulva revolutsiooni ajal, Interrinde rünnaku ajal, Balti keti ajal. Rahvas tuli järele, ja tuleks ka nüüd.

Ja öelge aktivistidele: jätke homoseksuaalid rahule, ärge kiskuge neid oma isekatesse intriigidesse!