Vjatšeslav Leedo kaitseingel

Urve Palo Foto: A.Peegel

Ingel kuulub taevalike nähtuste hulka, kelle tegude õigsusesse tuleb uskuda – isegi siis, kui need esmapilgul seletamatuna tunduvad. Majandusminister Urve Palo võttis sellel nädalal oma kaitsva tiiva alla Saaremaa kroonimata kuninga Vjatšeslav Leedo ja rahustas kõiki neid, kelle arvates on just see mees ainuke õige saartega parvlaevaühenduse pidaja.

Palo eelkäija Juhan Partsi alluvad selgitasid varem välja, et maksumaksjad võidaksid kümneid miljoneid eurosid, kui parvlaevad kuuluksid riigile. Nii ei peaks doteerima Leedo ja tema partnerite prisket kasumit. Tallinna Sadam alustas ettevalmistusi praamide soetamiseks. Nii oleks saanud korraldada konkursi käitaja leidmiseks või kasutada samasugust lahendust, millel töötab Elron: riigifirma veab reisijaid.

Kuid sadamas hakkasid asjad venima. Parvlaevaliiklusega näib ju niigi kõik korras olevat: laevad on uued ja ilusad, meremehed ja kaldateenindajad on viisakad ja abivalmid, pilet taskukohane ja lihtsalt kättesaadav.

Palo vastse kaitsealuse kohta võib öelda, et Leedot peetakse kõvaks lobitegijaks, kes ühtegi võimalust käest ei lase ega põlga ka äriliselt agressiivseid võtteid. Kuid seni pole olnud kuulda, et ta oleks kedagi petnud või mõnda lepingut rikkunud.

Saaremaal temaga kellelgi tülli minna ei soovitata – mäletavat kaua. Kuid ka Tallinnas tasub olla ettevaatlik. Endise majandusministri Meelis Atoneni poliitiline vähikäik sai alguse kümne aasta tagusest katsest Leedo praamiäri kõigutada. Pole välistatud, et Partsi samalaadne üritus aitas nüüd kaasa sotside tõusule valitsusse. Selles kontekstis näib Palo ootamatu meelemuutus igati arukana.

Kui alguses jäi mulje, et Palo toetab Partsi ideed ning võtabki praamiäri Leedo käest riigile, siis nüüd selgus, et minister tegi oma otsustes kannapöörde.

Nimelt esitas Palo neljapäeval valitsuskabineti istungil ettepaneku, et tänavu juunis kuulutatakse välja hange Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidele käitaja leidmiseks, seejuures peab tulevasele käitajale kuuluma neli parvlaeva. Teatavasti vastab sellistele tingimustele ainult Leedo äri.

Hanke võitjaga sõlmitud lepingusse lisatakse, et riik võib kümne aasta pikkuse lepingu lõppedes 2026. aasta oktoobris praamid välja osta. Ühtlasi peeti kabinetinõupidamisel vajalikuks, et konkurentsi tagamiseks osaleb riigihankel AS Tallinna Sadam.

See viimane klausel mõjub pehmelt öeldes sügavamõttelisena, sest praamikonkursi vastu seatud argumendid põhinesid väitel, et kahe ja poole aasta jooksul pole riigil – Tallinna Sadamal – võimalik praame hankida. Saab siis näha, kas Tallinna Sadama juhid, kes on tuntud tarkade inimestena, lähevad nüüd Leedoga konkureerima või kuidas nad seda teevad.

Minister ei jäänud oma valitsuskabineti ette viidud kava suhtes langetatavat otsust isegi ära ootama, vaid lendas pärastlõunal Luksemburgi. Nii ei jätkunud tal aega oma meelemuutuse avalikkusele selgitamiseks enne kui eilses ETV «Terevisioonis». «Täna puudub mul igasugune kindlustunne, et kui me täna läheksime praame ostma, siis 2016. aasta sügisel ka laevaliiklus mandri ja saarte vahel käiks,» selgitas minister rahvusringhäälingule. «Sellest kaalutlusest tulenevalt otsustasin minna opereerimise hankele, aga selle vahega, et kuulutame selle ruttu välja. See annab võimaluse siiski osaleda erinevatel pakkujatel.»

Kuna uskumine tähendab ebatõenäoliste asjade võimalikuks pidamist, siis jääb üle vaid uskuda, et hanke kiire väljakuulutamine toob kohale rohkelt pakkujaid.

Pigem näib, et kaitseingel ei lase Leedo äril närbuda.