Sirje Niitra: klient on kuningas ka suvel

Sirje Niitra. Foto: Peeter Langovits

On tõsiasi, et suvel tööpuudus oluliselt väheneb. Tore, kui hooajatöödel leiavad rakendust õpilased ja tudengid, aga ka need, kel muidu raske tööd leida – puudega inimesed, töötud.

Praktikandile ja verinoorele teenindajale võib andeks anda, kui nad algul kõike ei tea ja ei oska. Kui nad seejuures on lahked, naeratavad ja abivalmid. Enamik õnneks ongi.

Paraku võib juba praegu kohata muudki. Ühes Tartu suvekohvikus oli noor kena baarineiu nii nipsakas, et keeldus vahetamast toitu, mille ta ise eksikombel oli valesti lauda toonud. Veelgi enam – ta nähvas kliendile pahuralt, et ta ei peagi seda tegema.

Ühel Tallinna turul on aga lilli müüma pandud ilmsete alkohooliku tunnustega keskealine naine, kes ei saa õieti rahagi loetud, sest käed värisevad. Ta näeb välja nagu joodik ikka, kui pole veel hommikust peaparandust kätte saanud. Temaga suhtlemine on kõike muud kui meeldiv. Huvitav, kas tema tööandja polegi müügist huvitatud?

Võin kergemat sorti mürki võtta, et nimetatud teenindajad, nagu ka sajad nende saatusekaaslased, töötavad paremal juhul miinimumpalga eest, halvemal juhul hoopis mustalt, saades päeva lõpul peo peale paarkümmend müügist teenitud eurot, kui sedagi. Päris loomulik, et sellistel tingimustel on valmis päev otsa tööd rügama vähesed, ja sinna see koer maetud ongi.

Mul on tööandjaile palve. Kui te tõesti ei saa suvehooajaks tööle võetud inimestele normaalset palka maksta, sest ettevõttel ei lähe hästi, siis õpetage nad vähemalt korralikult teenindama. Naeratada, tänada ja paluda oskab igaüks – kui muidugi tahab ja peab. Kontrollige, kuidas nad kliente teenindavad. Ja neid, kel silmavaade tuhm ja kes ei tee grammigi rohkem, kui hädavajalik, pole vaja tööle võtta ega seal hoida.

Valiku üle ei tohiks kurta. Töökonkurssidele, kus otsitakse suveks teenindajaid, tuleb rahvast murdu – ilusaid ja vähem ilusaid, pakse ja peenikesi, tarku ja rumalaid. On suur ahvatlus valida välja need kõike siresäärsemad ja kaunimad. Aga nagu ütles kord üks hotelliomanik, ei pea teenindaja olema mitte niivõrd ilus, kuivõrd lahke. Veelgi enam – liigselt hoolitsetud välimus võib vahel kliente ära ehmatada.

Särasilmseid, suhtlemisalteid ja loomult sõbralikke noori inimesi, kelle hulgast valida, on meil küllalt. Kõik muu on hea juhendamise korral üsna kiiresti õpitav või siis aja jooksul saavutatav.

Klient tahab saada head teenindust igal ajal, ta ei tee selles osas aastaaja järgi allahindlust. Eesti inimesed on nüüd juba palju ka mujal maailmas puhkamas käinud ja teavad, kuidas seal klienti ümmardatakse, et see teist ja kolmandatki korda tagasi tuleks. Nipsakus ja nähvamine ei tule kõne allagi. Püüame siis meiegi sellest nõukaaja taagast vabaneda ja üksteise vastu kenad olla kohe esimesest tööpäevast alates.