Patrullteenistuse juht: politsei eest hoiatamine on karuteene iseendale

Aleksandr Urb Foto: SCANPIX

Umbes kolman­dik kõigist liiklus­surmadest jääb alkoholi- või narko­joobes rooli keeranud inimeste südame­tunnis­tusele, kirjutab Narva politsei­jaoskonna patrulli­teenistuse juht Aleksandr Urb.

Selle aasta 21. mai seisuga oli joobes juhtide süül Eesti teedel hukkunud kuus ja vigastada saanud 68 inimest.

Nende arvude taga on Eesti inimeste tragöödiad, pere- ja sõpruskondade lein. Et kaitsta inimesi, korraldame nii sageli kui võimalik politseioperatsioone, kus kontrollime autojuhtide kainust, piirkiirusest kinnipidamist ja turvavarustuse kasutamist.

Politseioperatsioonide tulemused näitavad, et meie autojuhtide teadlikkus paraneb aeglaselt. Operatsioonid «Kõik puhuvad» toimuvad regulaarselt, tänavu korraldame neid varasemast enam ning kokku kontrollime selle aasta jooksul 700 000 sõidukijuhi kainust. Iga reidi tulemusel kõrvaldame liiklusest mitu ohtlikku autojuhti, kes on sisuliselt potentsiaalsed tapjad.

Igapäevatöös näeme, et mõistlikud inimesed suhtuvad politseisse positiivselt, paljud kutsuvad isegi üles joobes autojuhte karmimalt karistama ja veel aktiivsemalt nende sõidukeid konfiskeerima.

Toon näiteks ühe keskmises joobes autojuhi, kelle politsei tabas Tallinna-Narva maanteel eelmise aasta novembris toimunud operatsioonil.

Sama inimese pidasime taas kinni mõne nädala eest, kui ta jälle pärast alkoholi joomist rooli oli istunud. Kuna sügisel karistuseks määratud rahatrahv polnud tema käitumisele mõju avaldanud, määras kohus nüüd autojuhile juba 20-päevase aresti ja võttis talt neljaks kuuks juhiloa.

Politseioperatsiooni välijuhina liigun tihti reidi käigus sündmuskohtade ja patrullide vahet. Tihtipeale näen sõidu ajal sellist pilti: vastassuunas liikuvad autod, kes on juba politseiga kokku puutunud, vilgutavad kaugtuledega teistele autodele, hoiatades neid politsei eest.

Miks seda tehakse? Kas sellega kiidetakse heaks roolijoodikute käitumist? Need samad  «heategijad» mõistavad hiljem raevukalt hukka seda roolijoodikut, kes on põhjustanud liiklusõnnetuse, eriti kui selles on inimesed kannatada või surma saanud. Asi pole isegi selles, et seesugused «hoiatused» segaksid kuidagi politsei tööd.

Politsei arvestab alati võimalusega, et keegi rikkujatest üritab korrakaitsjate eest põgeneda, ja väljas on patrullid, kes neid kinni saavad pidada.

Mina sooviks aga mõista, millest on ajendatud nende  «kaastundlike» autojuhtide käitumine. Seadus on ju üks kõigi jaoks. «Aidates» täna selliselt jääknähtudega autojuhti, annate talle vaikimisi heakskiidu istuda homme rooli keskmises ja ülehomme juba raskes joobes.

Sama lugu on hoiatustega teedel asuvate politseipatrullide kohta.

Kui annate politseipatrullist teistele autojuhtidele märku, ütlete justkui talle: «Sõbrake, vajuta gaasipedaali julgelt, sõida, nagu soovid, me katame sind ja sa jõuad veel vajadusel pidurdada!»

Seejuures võib tekkida hoopis olukord, et patrull ootab lähimast suvilate piirkonnast noosiga saabuvaid vargaid, kelle auto kohta anti politseile vihje (ja see ei ole hüpoteetiline olukord, vaid täiesti reaalne juhtum). Nii nullib selline «heategija» politsei ja valvsate elanike koostöö.

Mõnede inimeste seas levib ikka veel veendumus, et politsei ei tegele liikluses millegi muu kui väljamõtlemisega, millise olematu rikkumise eest saaks trahvi välja kirjutada. Võimalik, et sellised müüdid on jäänud ajast, kui korrakaitsjad võtsid meie teedel pistist ja kuritarvitasid võimu, et panna raha oma taskusse.

Sellised ajad on meie riigis ammu möödas. Ma olen kindel, et paljud teist, lugupeetud autojuhid ja mootorratturid, võivad tuletada meelde juhtumeid, kui väiksemate rikkumiste puhul olete pääsenud vaid hoiatusega või on politseiauto teile «silma pilgutanud», kui olete unustanud tuled sisse panna.

Kui keegi soovib liikluses kasulik olla ja ka teise auto­juhi tänu pälvida, siis näidaku pigem õigel ajal suunatulega, millal saab ohutult möödasõitu teha (või vastupidi – ei tohi), ja siis saate tänutäheks avariitulega vilgutamise.

Aidake meid aidata teid ja hoolige teistest liiklejatest.


Liiklusrikkumised tänavu 21. maini

•    Inimvigastatutega liiklusõnnetusi    441

•    Vigastatuid    535

•    Hukkunuid    33

Rikkumised

•    Turvavarustuse kasutamata jätmine    4607

•    Juhtimisõiguseta juhtimine    2154

•    Joobes juhtimine    2722

•    Piirkiiruse ületamine kuni 20 km/h    7294

•    Piirkiiruse ületamine 21–40 km/h    8387

•    Piirkiiruse ületamine 41–60 km/h    459

•    Piirkiiruse ületamine üle 60 km/h    77

•    Kergliiklejate (jalgratturid, jalakäijad) rikkumised    7097

Allikas: PPA