Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Hannes Aduson: vallavalitsus maksab kätte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Foto: SCANPIX

Pärast küla nimel peetud kohtuvaidlust erastamisprotsessi ajal on Jõelähtme vallavalitsuse ametnikud hakanud ühte perekonda karistama, kirjutab endine aiandusühistu esimees Hannes Aduson oma avalikus kirjas.

Tahan Teile avaldada tõestisündinud loo kohast, mille nimeks on Jõelähtme vallavalitsus ja mille keskmes on tema ametnikud ning nende tegevus siin, Eesti Vabariigis.

Olin aastatel 2006-2011 ühe Jõelähtme vallas asuva väikese küla, aiandusühistu Jägala esimees ja vanem. Selles külas olid probleemid, mis vajasid lahendamist. Üheks probleemiks oli ka külasisene maa, mis juba 1994. ja 1997. aastal oli Jõelähtme vallavalitsuse poolt määratud sellele külale.

Probleem algaski selle «külasisese» maaga 2006. aastal, kui küla juhtkond otsustas,et tuleb viia lõpule erastamisprotsess, mis oli jäänud varasematel aastatel soiku.

Kuna mina olin selle küla vanem ja esimees, jäigi minu hooleks asjad lahendada. Keegi aga ei uskunud,et kohalik omavalitsus võib nii jõhkralt ja jõuliselt sellele vastu seista. Vallavalitsus soovis ära võtta ühistu puurkaevu koos maaga. Küla soovis, et maa kuuluks ühistule (oli see ju 1994. ja 1997. aastal juba külale antud) ja küla saaks ise otsustada oma vara üle, mitte et vallavalitsus teeks, mida tahab.

Vastuseis ja vastutöötamine algas juba 2006. aasta talvel ning meie külal ei jäänud muud üle, kui kaasata meie küla esindama mõni tasemel advokaadibüroo, kes siis kohalikule omavalitsusele suudaks väärikalt vastu seista ja vastata. Kohtuvaidlused algasid 2007.-2008. aastal ja kestsid kuni 2010. aastani, mil Jõelähtme vallavalitsus pidi riigikohtu otsusele lõpuks alla vanduma.

Pisike ja armetu külake oli võitnud kohalikku omavalitsust (Eesti riiki), kes oleks hoopiski pidanud seda küla aitama ja viima lõpule ostueesõigusega erastamisprotsess.

Kuna mitu aastat vaidlust kohaliku omavalitsusega oli teinud oma töö, siis tuli külale valida uus vanem, sest vana juhi jõud hakkas raugema. Kaua sa ikka suudad riigi kohaliku omavalitsusega vaielda, kuigi põhjust justkui polnudki?

Sellega ei lõppenud aga minu kui füüsilise isiku katsumus vallas. See sai hoo sisse 2012. aastal, kui kohalik omavalitsus hakkas mind kui eelmist külavanemat isiklikult karistama. Sellega karistati ka minu perekonda, kes milleski süüdi ei ole.

Minule ja minu abikaasale hakati määrama rahatrahve: kiviaia taastamise eest trahv 800 eurot – kuigi 2006. aastal nõustus vallavalitsus kiviaia ja selle asukohaga, mida kinnitab ka piiriprotokoll). 18-ruutmeetrise vundamendita puukuuri rajamise eest trahv 800 eurot – kuigi seadus ei nõua sellisele rajatisele ehitusluba ega omavalitsuse nõusolekut. Paigaldasin oma maja peasissepääsule kask resti (mille taga on tuuletõkkeplaadid, et ronitaimed saaksid sirguda kuni katuseni) 800 eurot. Samuti määrati meie perele rahatrahv 800 eurot selle eest, et 2004. aastal valminud majal puudus kasutusluba. Mulle oli see üllatuseks, sest olin kasutusloa taotluse juba 2004. aastal vallavalitsusele esitanud ja olin veendunud, et kõik on korras. Samas pole ka vallavalitsus sellest probleemi kunagi omanikke teavitanud.

Vallavalitsus oleks saanud teha hoiatused või teavitused nende probleemide kohta, aga ei, nemad määrasid kohe trahvid, mis anti üle kohtutäituritele, kes siis hakkasid pere kontosid arestima, kuigi pangalaenud vajasid maksmist ja lapsed riideid ja toitu.

Kuigi tegemist ei ole rikkumistega, mille eest saab karistada, on Jõelähtme vallavalitsus läinud välja rahateenimise peale ja tehtud kättemaks neile kahjuliku kohtuotsuse eest on magus.

Kas selline Eesti Vabariik asub Jõelähtme vallas ja Jõelähtme vallavalitsuses?

Vallavalitsuse sellise käitumise ja suhtumise tagajärjel kannatab terve pere. Kuigi riik peaks oma inimesi hoidma, toetama ja kaitsma, tehakse Jõelähtme vallas teistmoodi.

Perekonna  ja perepea eesmärk on tagada pere ja laste areng ning heaolu, aga kui tuleb pidevalt karta kohaliku omavalitsuse ametnikke ja nende võimalikke sanktsioone, siis on midagi siin riigis väga valesti.

Vaevalt, et selline ametnikeviha on Eesti Vabariigile omane.

Tagasi üles