Sel reedel Sirbis loomemajanduse paradoksid:
Reedeses Sirbis: loomemajanduse paradoksid, kapitalismi nägu, matemaatika lihtsamaks
3. aprill 2014, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OTT KARULINi intervjuu URVE TIIDUSEGA. Urve Tiidus: «Kriisid on elu pärisosa.»
TRISTAN PRIIMÄGI: Loomemajandus filmis
Mis on loomemajandus ja kuidas seda Eesti filmitööstuses rakendada? Sel teemal räägivad produtsendid Riina Sildos, Andrus Raudsalu ja Anneli Ahven ning Eesti Filmi Sihtasutuse endine peaekspert Karlo Funk.
Arhitektide liidu uus esimees INDREK ALLMANN: «Eesmärk on liit tervikuna tugevamaks saada.»
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht KADRI LAAS: «EKKAKi järgmise projektietapi fookuses on kunstituru arendamine.»
RAINER KATTEL: Mis nägu on kapitalism?
Neil päevil, kui Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on loonud koalitsiooni, peaks Ha-Joon Changi «23 asja, mida teile kapitalimist ei räägita» pakkuma paljudele nii vasakul kui paremal pool poliitilist rindejoont piisavalt huvitavat lugemist. (Kuna olen Ha-Joon Changiga koostööd teinud, siis on lugejal õigus kahtlustada mind teatavas erapoolikuses.) Need, kes tervet raamatut läbi ei jõua lugeda, võivad You Tube’ist leida nii paarikümneminutise kui ka pooleteisttunnise Changi loengu, kus raamat väga kenasti kokku võetakse.
TIIT SEPP: Mis leidis aset universumi esimese detsiljondik-sekundi jooksul?
17. märtsil 2014 teatas rahvusvaheline teadlasrühm, et nad on avastanud teleskoobiga BICEP-2 kosmilisest reliktkiirgusest B-tüüpi polarisatsiooni. See avastus viib meid sündmuste juurde, mis leidsid aset universumi esimese detsiljondik-sekundi jooksul. Avastus on esimene eksperimentaalne tõend selle kohta, et varases universumis toimus inflatsioon ning et gravitatsioonilained panid ruumi võbelema.
MARTEN KAEVATS: Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused II
Üheks määravaks kasvuraskuseks juhita auto rakendamise esimeses faasis kujuneb ilmselt seadusandluse kohandamine ja keskne küsimus, kes on süüdi statistiliselt vähetõenäolise, kuid ometi võimaliku õnnetuse puhul. Süüst saab ka üldisemalt robotiühiskonna õiguskorra üks põhiküsimusi. Raudvara ja tarkvara tootjaid vastutajaks teha poleks mõttekas, sest siis väheneb nende majanduslik innovatsioonistiimul ja liikuvusteenus läheb kõigile kallimaks.
Matemaatika muutub lihtsamaks
JUHAN ARU, «Matemaatika õhtuõpiku» autor
Sellest aastast on matemaatika edutatud keskkooli õppekavas kõrgele kohale, kuuludes ainete hulka, mille tundmisest tuleb kooli lõpus endale, koolile ja riigile eksami vormis aru anda.
Esmapilgul paistab eksami kohustuslikuks muutmine veidi vastuoluline ühe teise suundumusega – õpirõõm ja õpipõnevus koolis, mille alusena tihti nähakse valikute vabadust. Justkui selle vastuolu leevendamiseks on poogitud ka kohustusliku keskkooli matemaatika juurde siiski üks valik – matemaatikat võib õppida ning eksami läbida nii-öelda laia või kitsa õppekava raames. Pean tunnistama, et minu jaoks on pigem vastuoluline see leevenduskatse.
MUUSIKA: Tallinna muusikanädal
KIRJANDUS: Pilk Roberto Bolaño romaanide maailma
FILM: Frititud vabadus preeriatolmuses kastmes
Akadeemilise väljaandena on ilmunud kõik Tubina 10 sümfooniat
Arvustamisel
Hellar Grabbi «Neli presidenti»
Vladimir Wiedemanni «Püha kaljukitse radadel»
(:)kivisildniku ja Aarne Anmanni «Visa hing Kilingi-Nõmmelt»
Erkki-Sven Tüüri klarnetikontsert «Ekstaatiline palverändur»
Marc Minkowski Dietschi-Wagneri salvestis Eesti Filharmoonia Kammerkooriga
«Talvejazzi» galakontsert «Naissoo jälgedes»
Herald Eelma näitus «Aeg»
Mängufilmid «Immigrant» ja «Haarang 2. Kõrilõikajad»
Erkki-Sven Tüüri klarnetikontsert «Ekstaatiline palverändur»
Herald Eelma näitus «Aeg»
Vene teatri «Armastus ja informatsioon» ja «Bernarda Alba maja»