Sven Sester: katteta lubadused – suurem heaolu?

Sven Sester Foto: Peeter Langovits / Postimees

Sellel kevadel oleme tunnistajaks Reformierakonna turunduslikule uuestisünnile. Majaseinu katvatelt plakatitelt vaatab uhkelt meie peale ajutise valitsuse peaminister, kes meile kõigile suuremat heaolu lubab. Mingit tegelikku muutust loomulikult sündinud ei ole.

Riigikogu valimiste eel saabuv «heaolu» maksab vähemalt 172 miljonit eurot aastas ja arve läheb järgmisele valitsusele. Seni pole veel nähtud inimest, kes suudaks usutavalt seletada, kust see raha tuleb. Mõni kuu tagasi rääkis rahandusminister Jürgen Ligi, et eelarve tasakaalu viimiseks on vaja hoopis kulusid kokku hoida. Praegu annab ta ajalehes Postimees kaitselahinguid, seletades, et hoopis IRL oli see jõud, kes Reformierakonda Eesti inimestele suuremat heaolu pakkumast takistas. Tõsi on see, et IRL oli ja on vastu katteta lubadustele.

On selge, et inimeste kuulamist pigem tülikaks formaalsuseks pidavale Ligile ei meeldi, et IRL seisab valijatele antud lubaduste eest. Tasuta kõrgharidust, vanemapensioni ja kodualuse maa maksuvabastust toetasid kümned tuhanded inimesed, kes meie üleriigilisele küsitlusele vastasid ja meid valimistel toetasid. Meile on see oluline.

Eelmisel nädalal sai avalikuks ka seni salajas hoitud ajutise valitsuse nn Exceli tabel, kus kirjas väidetavad tuluallikad. Juba varem oli selge, et esimesena loobuti põhimõttest, et pärast kriisi lõppu tuleb hakata taastama kriisi tõttu kasutusse võetud riigi reserve. Vaadates valitsuse kuluplaane, pole kahtlust, et nende arvates on kriis möödas. Reservid aga vähenevad jätkuvalt. See, kui palju raha reservidest ilusate lubaduste katteks lõpuks võtta tuleb, selgub hiljem.

Uue finantseufemismina on lauale toodud «ministeeriumide paindlik finantsjuhtimine». Hind 15 miljonit eurot. Eesti keeles tähendab see, et planeerimisvigade tõttu aasta lõpuks kulutamata jäänud ja seni reservidesse suunatud raha kulutatakse edaspidi samuti ära. Samuti tuli nüüd päevavalgele, et ajutine valitsus tühistab juba 2012. aastal kokku lepitud vanemapensioni. Hind 23 miljonit eurot. See jätab näiteks kaks last kasvatanud lapsevanema ilma 120 eurost aastas ega räägi kuidagi laste kasvatamise väärtustamise poolt.

Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisega tahetakse inimestele teha riiklikku hasartmängupropagandat. Lootus, et ehk nad ostavad rohkem pileteid ja osalevad õnnemängudes ning seeläbi täidavad riigieelarvet, on lihtsalt ebaeetiline. Hinnalipikuks on pandud aga järjekordselt kolm miljonit eurot. Gaasiaktsiisi tõstmine, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, odavama hinnaga kütuse ärakeelamine katlamajades peaks riigile tooma veel ja veel kümneid miljoneid eurosid. Head kolleegid Reformierakonnast, lõpetage see maksude ümberjagamine. Rahandusministri iroonilisi seisukohti lugedes võib arvata, et ka tasuta kõrghariduse kaotamine ei pruugi olla mägede taga.

Iseenesest pole olukord uus. Reformierakond suutis aastail 2005–2007 koos koalitsioonipartneritega Keskerakonnast ja Rahvaliidust Eesti majanduse nii üle kuumutada, et järgnes krahh, mille tagajärjel jäi Eestis lõpuks tööta kümneid tuhandeid inimesi. Lõpuks tuli kokkukeedetud supi söömiseks aga teha koalitsioon IRLiga. 1999. aasta riigikogu valimiste eel jagas Koonderakond valimisvõidu nimel laiali Eesti Telekomi müügist saadud raha. Ka siis järgnes kulurallile negatiivne riigieelarve, mille pidi vastu võtma Mart Laari valitsus.