Juhtkiri: valitsus või varane valimiskampaania

Täna alustab Taavi Rõivase valitsus oma esimest täistöönädalat. Koalitsioonilepe, mis sihi paika pani, on kena dokument, mis peaks vähemalt osaliselt lepitama ka seniseid  Reformierakonna tuliseid kriitikuid. Nn vasakpööre hoiti ära sotside kutsumisega valitsusse, uute tulijate hirm maandati neilt koalitsioonileppesse laenatud sihtidega. Seda ei saa sugugi pahaks panna, pigem vastupidi.

Ei olegi ju suurt vahet, kes paremat ja ausamat poliitikat ellu viima hakkab, peaasi, et asjad tehtud saaksid. Paraku on aga just see viimane veidi küsitav, ja mitte üksnes seepärast, et Reformierakonna vanad tugisambad seisavad Rõivase selja taga ja kujundavad valitsuse nägu tugevamalt kui kunagi varem pärast rahastamisskandaali, vaid peamiselt ajanappuse tõttu.

Värskel valitsusel on aega ametis olla vähem kui aasta, järgmise kevade riigikogu valimisteni. Isegi kui tegu on võimekate inimestega, ei ole tõenäoline, et olulisi muudatusi ette võtta jõutakse. Uued ministrid on jõudnud vaevalt üle kabinetiläve astuda, mitme nõuniku asjus pole endiselt veel lahendust. Töökorraldusprobleeme komplitseerib see, et kahes ministeeriumis tuleb senine struktuur ümber mängida. Struktuurimuutus tähendab alati lisatööd, see aga omakorda tähendab, et arvestatav osa aastasest valitsemisajast läheb muudatuste ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning sisuliseks tööks juba muutunud struktuuris jääb üsna napilt aega.

Lisaks jõuavad kohe kätte europarlamendi valimised. Arvata, et see valitsuse tööd kuidagi ei mõjuta, oleks ekslik. Nii väikses riigis nagu Eesti haarab valimiskampaania kogu poliitilise süsteemi. Seega, vähemalt suve hakuni on uue valitsuse mõtted seotud sisseelamise ja kevadiste valimistega. Ja sealt edasi on juba kõigi plaanid seotud riigikogu valimistega. Koalitsioonileppesse kirja saanud eesmärkide saavutamiseks jääb aega ja tähelepanu üsna napilt. Kaudselt tõdes seda ka vastne haridusminister Jevgeni Ossinovski reedeses Õpetajate Lehes, öeldes, et napi üheteistkümne kuu jooksul jõutakse peamiselt tegeleda vaid olukorra analüüsimisega. Aga kõik need tingimused olid juba varem teada, ja vaevalt et keegi saaks neid tõsimeeli valitsusele ette heitma hakata.

Seda, et valitsusvahetuse näol on vähemalt osaliselt tegu ka varase valimiskampaaniaga, pole uus peaminister varjanud. Esmaspäeval riigikogu ees küsimustele vastates ütles Rõivas, et koalitsiooni plaani osa on võita valimised. Pooleli jäänud töö, mida head kavatsused ja koalitsioonileppes kirja pandu jätkama sunnivad, saab ilmselt valimistel oluliseks argumendiks.

Kaine mõistus ütleb, et üheks aastaks üürikorterisse kolides kapitaalremonti tavaliselt ette ei võeta. Välja arvatud juhul, kui ollakse enam-vähem kindlad, et korterisse veel ka aasta möödudes elama jäädakse. Näib, et see praeguse koalitsiooni plaan ka on.

Sadat kriitikavaba päeva ametisse asunud valitsusele lubada ei saa, aasta on selleks liiga lühike aeg. Kuid kuu jagu sisseelamisaega on uus valitsus ehk siiski ära teeninud.