Priidu Pärna ja Allar Jõks: parim seadus parendab demokraatiat

Allar Jõks. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Mullune parim seadus on erakonnaseadus, halvim käibe­maksu­seaduse muutmise seaduse eelnõu, kirjutavad konkursi­komisjoni liikmed Priidu Pärna ja Allar Jõks.

Kõrged vokaalid, klaaside lõhkumine ning uste paugutamine. Nii on seadusloomet Itaalia peredraamaga võrrelnud endine riigikogu liige Andrei Korobeinik, kellel on olnud au olla nii aasta halvima kui parima seaduse koostamise juures. Kui mullu hindasime 2012. aasta parimat ja halvimat seadust, siis oli paheline õigusloome toonud valelikust poliitikast väsinud rahva lausa tänavatele.

2013. aasta möödus vähem kirglikult, kui jätta kõrvale ettevõtjate ühisrinne rahandusministeeriumist tulnud tooreste eelnõude vastu. Eelmist aastat õiguseloomisel iseloomustab rahva nõudlikkuse ja arvamuse väljendamise jõudmine uuele tasemele. Rahvakogu vorm ja sisuline töö läheb kindlasti Eesti õigusloome ajalukku ning on unikaalne avalikkuse kaasamise innovaatiline püüe kogu Euroopas. Sellele survele on vastumeelselt alla andnud ka normilooja, kes on millegipärast arvamusel, et temalt soovitakse seadusandlikku monopoli kaaperdada.

Teenusmajanduse Koja eestvõttel kolmandat aastat toimuva võistluse eesmärk on tunnustada parimaid ja halvimaid hea õigusloome tava järgijaid. Igaühel oli võimalus esitada oma kandidaadid ning hääletada nende vahel Postimehe veebilehel. Lisaks tegi oma valiku eri valdkondade esindajaid kaasav komisjon, kelle otsustatut siinkohal vahendame.

Parima seaduse auhinna pälvis erakonnaseaduse muudatuste pakett. Kurioosne on asjaolu, et eelmistel aastatel pärjati väärseaduse tiitliga just erakondade rahastamise dekriminaliseerimise seadus ja erakondade tegevuse korrastamisega venitamine.

Hindajate arvates võib võitjaseaduse tulemusena demokraatia kvaliteet paraneda, seadus on avalikes huvides ja valmis avalikkust kaasates ning mõjusid analüüsides. Grand prix on antud siiski avansina, kuna eelnõu menetlust iseloomustas ettepanekute valikuline arvestamine ja Rahvakogu naeruvääristamine. Seaduseelnõu koostati justiitsministeeriumis ja selle tüüris seaduseks riigikogu põhiseaduskomisjon.

Parimate seas tuleb ära mainida ka välismaalaste seadus, mis loob loodetavasti eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tööjõuturu liberaliseerimiseks. Seaduse idee sai alguse Teenusmajanduse Kojast ning see langes viljakale pinnale. Kuigi me ei pea Eestis kartma Poola torumeeste invasiooni, on Eesti avalikkus suhtunud ettevaatlikkusega võõrtööjõu importi. Seda enam tuleb hinnata seaduse eestvedajate julgust kivinenud hoiakuid muuta.

Seadusloome mõrud viljad on kõigile ajakirjanduse kaudu tuntud. Väärseaduseks kuulutati käibemaksuseaduse muudatused, millega kohustati ettevõtjaid esitama maksuametile täiendavaid käibedeklaratsioone. Tegemist on justkui õpikunäitega hea õigusloome tava eiramisest.

Kiirustades loodud eelnõu mõju olid analüüsimata ning ettenägematu, normid vastukäivalt õigusselgusetust tekitavad ning kaasamine tagantjärele tarkus. Kirsiks tordi peal oli eelnõu menetlemist saatev ettevõtjaid halvustav retoorika. Huvitav, mitu korda riigikogu sama põllutööriista otsa astub, selmet olla nõudlikum ministeeriumist tuleva praagi suhtes.

Esikoha pärast võistlesid ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, millele võib ette heita toore eelnõu parlamendile esitamist ja selle kiirkorras menetlemist, mõju piisavalt kaalumata.

Me ei sea kahtluse alla vajadust võidelda maksupettustega. Samuti tunnustame haridusministrit raskete ja vajalike teemadega tegelemisel. Asi võinuks parem välja kukkuda, kui hea õigusloome tava poleks ununenud.

On hea meel, et on tekkinud harjumus eraalgatuslikult loodud hea õigusloome tava arvestada. Tavale viitab president, jättes välja kuulutamata põhiseadusvastase seaduse, argumendina kasutavad seda õiguskantsler ja põhiseaduskomisjoni esimees ning loomulikult rahvas oma nõudmiste põhistamisel. Tavast on saanud mõõdupuu, mille järgi avalikkus ja ajakirjandus on asunud hindama valitsuse ja parlamendi tööd. See on hea näide ühiskonnast, kus tulemus saavutatakse ilma, et kõike peaks sätestama seadusega.

Kahju, et senini ei ole asja saanud riigikogu eetikakoodeksist. Kogemus hea õigusloome tavaga julgustab pakkuma abikätt. Kui riigikogu ei suuda ise eetikakoodeksit vastu võtta, siis teeksime selle valmis, et avalikkusel oleks mõõdupuu rahvasaadikute hindamiseks.

Mullune parim ja halvim seadus

Parim seadus

•    Žürii: erakonnaseaduse muutmise seadus

•    Postimees.ee gallup: erakonnaseaduse muutmise seadus

(59 protsenti hääletanuist)

Halvim seadus

•    Komisjon: käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (käibedeklaratsiooni lisa kehtestamine)

•    Postimees.ee gallup: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus

(73 protsenti hääletanuist)

Parima ja halvima seaduse komisjon

•    Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Valdo Kalm, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jüri Saar, vandeadvokaat Allar Jõks (Teenusmajanduse Koja esindaja), Postimehe vastutav väljaandja ja peatoimetaja Mart Luik