Küllo Arjakas: millal ja kus sündis Konstantin Päts?

Konstantin Pätsi sünni- ja ristimiskanne apostliku õigeusu kiriku Tahkuranna koguduse meetrikas. Preester Nikolai Prants on märkinud tulevase presidendi sünnikuupäevaks 10. veebruari 1874 (vkj), ristitud on Konstantin 3. märt­­sil seitsmenda poisslapsena. Vanemate lahtris kinnitatakse lapse sündimist Tahkuranna mõisas Tahku külas Pätsi talus. Vanemad olid talupoeg Jakov (Jakub) Antonov Päts ja tema seaduslik naine Olga Alekseeva. Mõlemad õigeusku. Foto: Erakogu

Esmapilgul näib, et küsimus, millal ja kus sündis Konstantin Päts, ei ole väärt nimetamisväärset leheruumi, sest vastav teave on ammugi üldteada. «Eesti entsüklopeedia» 6. köide (1936) ütleb, et riigimees, ajakirjanik ja majandustegelane Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas. Ka ENE 6. köide (1974) kinnitab kodanliku Eesti riigitegelase Pätsi sündimist 23. II 1874. Sedasama kinnitab veel «Eesti entsüklopeedia» 7. köide aastast 1994: ta sündis 23. II 1874 Tahkuranna vallas. Selline teave on veel väga paljudes artiklites-raamatutes.

Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tahkuranna koguduse meetrikaraamat kinnitab, et tulevane riigimees ja Eesti Vabariigi esimene president nägi ilmavalgust 10. veebruaril 1874. See aga on meie praeguse kalendri järgi 22. veebruar.

Sünnikuupäevade vaidluste puhul peetakse meetrikaraamatu andmeid kõige õigemaks. Enamasti küll põhjusel, et muid algallikaid ei olegi. Meetrikaraamatuid täitsid arusaadavalt inimesed ja nii jääb alati teatava vea võimalus. Nii tulebki küsida: ehk tekkis viga numbri üks kirjutamisel nii kitsalt, et see pigem meenutab nulli?

Siinkohal saab allikakriitilise pilguga üle vaadata sama meetrikaraamatu teisi sissekandeid. Siiski näib, et õigeusu preester on 1870. aastatel numbreid kirjutanud kaunis selgelt ning arvu «0» ja «1» kirjaviisi puhul saab täheldada selgeid erisusi.

Veel saab üle vaadata Konstantin Pätsi tsaariaegse ülikoolitoimiku, mis on hoiul Eesti Ajalooarhiivis. Ning sealgi on väljavõte kirikumeetrikast ja Konstantin Pätsi sünniajaks on märgitud 10. veebruar. Seda mõistagi vana kalendri järgi, sest Päts astus Tartu ülikooli 1894. aastal.

Näib, et Juliuse kalendri ümberarvutamisega Gregoriuse kalendrisse on tehtud ühepäevane viga. Teatavasti tuleb ümberarvestamisel 19. sajandi sünnikuupäeva puhul liita 12 päeva, 20. sajandil aga 13 päeva. Ilmselt tegi selle vea mõni ametnik 1918. aasta lõpus või 1919. aastal. Ning kui peaminister Konstantin Pätsile kirjutati välja uued dokumendid, läks sinna kirja 23. veebruar. Hiljem hakkas see viga korduma ühest dokumendist teise. Pöördelistel aegadel peaministri ülesandeid täitnud Päts ise uue sünnikuupäeva üle ilmselt ei mõtisklenudki. Teatavasti on õigeusklike jaoks sageli olulisem nende nimepäev ja Konstantini päeva tähistati 21. mail. 1930. aastatest ongi andmeid Konstantini päeva tähistamisest perekondlikus ringis. Teatmematerjalides on esmakordselt Pätsi sünniajaks märgitud 11. veebruar 1874 «Eesti biograafilises leksikonis» (Tartu, 1926–1929). Seda peetakse autoriteetseks teatmeteoseks.

Selle koostamisel saadeti paljudele tuntud tegelastele ankeedid, mille nad ise täitsid, seejärel algas artiklite toimetamine. «Eesti biograafilise leksikoni» koostamiseks saadetud ankeedid jm materjalid asuvad Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis (f 194). Paraku Pätsi kohta leiduva materjali hulgas ei ole tema oma käega kirjutatud ankeeti. Samuti ei ole neis materjalides kuskil kirjas ka tema sünnikuupäeva.

Mõni aasta hiljem (1932) välja antud leksikon «Eesti avalikud tegelased: eluloolisi andmeid» koostamiseks saadetud materjalid asuvad samuti kultuuriloolises arhiivis (f. 193). Siingi ei ole Konstantin Pätsi enda ankeeti. Seegi leksikon annab tema sünniajaks 23.02.1874.

Pätsi eluajal ilmunud mahukad koguteosed ja käsitlused lähevad tema sünnist põgusalt üle. Näiteks Pätsi 60 aasta juubeliks 1934. aastal ilmunud koguteoses «K. Päts. Kaasaeglaste mälestusi» on kirjas tema sündimine 11. veebr vkj. Friido Toomuse 1938. aasta raamatus on ühe reaga mainitud peategelase sündimine 11./23. veebruaril 1874. Eduard Laamani käsitluses «Konstantin Päts» (1940), mis jäi ka viimaseks Pätsi eluajal ilmunud biograafiaks, pole tolleaegse Eesti Vabariigi presidendi sündimise aega isegi mitte mainitud. Uuemates teatmeteostes on Pätsi sünnikuupäevaks enamasti märgitud 23. veebruar, mõnikord siiski ka 11./23. II 1874.

Näib, et ükski teatmeteose koostaja EAÕK Tahkuranna meetrikaraamatuid 1930. aastatel üle ei vaadanud. Kirikumeetrikat peeti kahes eksemplaris. 1930. aastatel, mil hakati koostama Konstantin Pätsi elulooraamatuid, asus üks meetrika Tahkurannas, kuhu toonastes sõiduoludes mõistagi ei hakanud ükski autor sõitma. Teine oli hoiul perekonnaseisuametis, aga kõige lihtsam oli ikka võtta riiulist teatmeteos.

Kas võis õigeusu preester veebruaris 1874 ise ühe päeva osas vea teha, märkides eksikombel meetrikasse 11. veebruari asemel kümnenda kuupäeva? Preester kirjutas enamasti lapse sünnikuupäeva vanemate ütluste põhjal. Preestri eksimust on raske tõestada, sest meetrikakanne ongi esimene kinnitus lapse sünnist. Kas täheldas  Päts hiljemalt 1920. aastate lõpul, pärast biograafilise leksikoni ilmumist, et seal on viga? Ei tea. Ilmselt ei pööranud Päts sellele teatmeteosele tähelepanu. 1934. aastal tähistati üsna suurejooneliselt riigivanem Pätsi 60 aasta juubelit. Päevalehes jm ilmunud tähtpäevaartiklites on riigivanema sünniajaks jätkuvalt märgitud 11. veebruar vkj. Presidendi pojapoeg Matti Päts kinnitas allakirjutanule: nii palju kui tema mäletab, tähistati vanaisa sünnipäeva 1930. aastate lõpul ikka 23. veebruaril.

Tekib küsimus, kas Päts ei vaidlustanud oma sünnipäeva muutumist seoses 23. veebruari ja Eesti omariikluse väljakuulutamisega Pärnus veebruaris 1918? Selline oletus näib mõnevõrra lihtsustatuna. 20. sajandi algusaegadel ei tähistatud sünnipäevi nii ulatuslikult nagu hilisematel aegadel. Selle seostamine iseseisvusmanifesti ettelugemisega Pärnus jääb siiski kaunis kunstlikuks oletuseks.

Teiseks küsimuseks jääb Konstantin Pätsi täpne sünnikoht. Kõikides leheartiklites ja raamatutes on kirjas ühtemoodi: tulevane riigimees sündis Tahkuranna valla Tahku küla Põldeotsa talus ehk Pätside kodutalus.

Tahkuranna valla osas pole kahtlusi. Samas rääkisid 1980. aastate lõpupoolel Tahkurannas mitmed vanemad kohalikud inimesed allakirjutanule, et Olga Päts olnud minemas kaupluse poole ja tundnud teel sünnitusvalusid. Nii sündinudki Konstantin ühes teises talus, mis asus Põldeotsalt tuleva väikse mereäärse tee ääres. See koht asub praeguse Pärnu–Ikla maantee läheduses. Nimetatud hoone oli 1980. aastatel üsna kehvas seisukorras ja ilmselt see lammutati 1990. aastate keskel.

Siin on tegemist oral history (suulise ajaloo) versiooniga. Sedagi on nüüd võimatu üle kontrollida, sest need kohalikud elanikud on nüüdseks manalateel. Aga just mõni nädal tagasi tekkis siinkirjutajal kontakt 72-aastase Aili Pärdiga, kelle vanaisa oli 1870. aastate algul ostnud Konstantin Pätsi isalt Põldeotsa talu, kui Pätsid Pärnusse kolisid. Ka praegu Raplamaal vanaduspäevi pidav Aili Pärt kinnitas sellise versiooni kuulmist Tahkurannas oma lapsepõlveaegadel.

Ajaloolastelt oodatakse arhiivimaterjalide väljaselgitamist ja uute küsimuste esitamist ning nende valguses seniste uuringute ümbermõtestamist. See töö nõuab aega. Nii ei hakatagi enam väga arvukates teatmeteostes märgitud faktoloogiat üle kontrollima. Ehkki seda võiks teha.  

Valesid kalendrirehkendusi on varemgi esinenud. Allakirjutanu esines näiteks 23. augustil 2012 Järvamaal Koigi vallas, kus piduliku konverentsiga tähistas sealse agronoomi, ühiskonnategelase ja siseministri August Jürima (snd Jürman(n), 1887–1942) 125. sünniaastapäeva. August Jürimal kui Eesti Maarahva Liidu tegelasel oli ka teatav roll 23. veebruaril 1918 iseseisvuse väljakuulutamisel Pärnus.

Ettekandeks ette valmistades ning kirikuraamatuid üle vaadates selgus tõsiasi, et August Jürima sündis siiski 10. augustil 1887 (uue kalendri järgi 22. augustil). Seega peeti tema mälestuskonverents eksikombel juubelisünnipäevast üks päev hiljem. Nii oli see olnud ka varasematel Jürima juubeliüritustel.

Mõistagi sai sellest seigast konverentsil juttu tehtud ja koopiad nii kohalikele tegelastele kui ka Järvamaa muuseumile üle antud. Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, kes pikki aastaid on tegelenud Eesti Vabaduse Risti kavaleride elulugude koostamisega, aga täheldab selliseid vana ja uue kalendri päevade liitmise vigu vabadusristi meeste elulugude seas juba kaunis sageli.