/nginx/o/2018/03/21/7707273t1h60a7.jpg)
Arvo Pärdi looming toetab ja rikastab paljusid, ka mind. Need sõnad kuuluvad värskele Grammy võitjale, dirigent Tõnu Kaljustele, kes lausus need 2010. aastal toimunud Arvo Pärdi «Aadama itk» maailma esiettekandel, mis paar päeva tagasi tõi Eestisse kõrge muusikaauhinna.
Pärt on tõesti siiras, sügav, mõjuv ja kaunis. Mitte asjata ei ole Pärt juba kolmandat aastat enim mängitud elav helilooja maailmas (absoluutses järjestuses 38. pärast Mozartit, Beethovenit, Bachi, Schubertit, Brahmsi, Händelit, Tšaikovskit, Vivaldit, Chopini jne). Sellega oleme me juba isegi natuke harjunud ja ärahellitatud. Aga kas teadsite, et müügimees Pärt jõudis 2013. aastal ka miljonite nendeni, keda klassikalise muusika kuulajaskonna hulka üldiselt ei arvata?
See Pärdi 1978. aastal kirjutatud heliteos jõudis eelmise aasta viimase nelja kuuga umbes 100 miljoni inimeseni, ja seda rohkem kui 70 riigis. Tegemist on Pärdi 1978. aastal valminud heliteosega «Spiegel im Spiegel» 2013. aasta Hollywoodi kassahitis «Gravity», mis on tekitanud ülemaailmse Pärdi-vaimustuse just nende hulgas, kelle jaoks klassikaline muusika oli boring as shit.
Kes on see mees, kust ta pärit on ja miks ta varem mu ellu ei tulnud, küsivad tuhanded uued klassika austajad üle maailma. Ainuüksi Warner Brothersi levitatavat filmitreilerit, milles George Clooney ja Sandra Bullock avakosmoses Pärdi helide taustal hõljuvad, on praeguseks vaadanud 8,7 miljonit inimest. «Gravity» nelja kuu rahvusvaheline kinokassa on ligi 700 miljonit dollarit ning see kandideerib kümnele Oscarile, sh parim film ja parim osatäitja. Arvestades, et nimetatud andmed ei hõlma video- ja telelevi, jõuab «Gravity» ja ühes sellega eesti heli sel aastal tõenäoliselt kokku kuni 200 miljoni inimeseni.
Pärdi muusikat on tänavu IMDB andmetel kasutatud vähemalt viies suuremas Hollywoodi produktsioonis. Lisaks «Gravityle» kandideerib Oscarile parima välisfilmi kategoorias «La Grande Bellezza / Kohutav ilu», milles kõlava loo «My Heart’s in the Highlands» autoriks on samuti meie armastatud helilooja. Pärt on popp.
Loodetavasti õnnestub kõiki neid, kes Pärdi ja selle kaudu Eesti enese jaoks avastanud, kohata juba järgmisel aastal Tallinnas, mil tähistame maestro 80 aasta juubelit. Ma väga loodan, et ettevõtjad, ametnikud, EAS ja Expo Milano 2015 meeskond näeb selles mitte niivõrd klassikalise muusika kontserdisarja, kuivõrd maailma muusika suursündmust Eestis. Endiselt ootab kordategemist Noblessneri valukoda, mille akustikat on värske Grammy võitja Tõnu Kaljuste nimetanud igati õigusega Pärdi teoste akustikaks.
Lõpuks üleskutse kõigile Pärdi sõpradele! Meie kõigi kaasabil tahab parandamist Rakvere Kolmainu koguduse kirikuhoone, mille taastamistööde patrooniks on Arvo Pärt (EELK Rakvere Kolmainu koguduse konto number on 10220226218226).