Vivika Veski: Rail Balticu tagahoovid

Vivika Veski Foto: Erakogu

Rail Balticu pärast tekkinud kodanikuliikumine tegutseb selle nimel, et raudtee saaks rajatud parimasse võimalikku paika, mitte ei tõrju seda ära kõigepealt oma naabrusest ja siis Eestist üldse, kirjutab Raplamaa Sõnumite ajakirjanik Vivika Veski.

Novembri alguses peetud kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esimesel pressikonverentsil lausus üks selle eestvedajaist, Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots: «See, mida me teeme, ei tohi olla NIMBY  – teate ju seda suhtumist, et tehke ükskõik kuhu, ainult mitte meie lähedusse. Siit ajakirjanikele palve aidata meil mitte esindada NIMBYt.»

NIMBY on lühend ingliskeelsest väljendist not in my backyard («mitte minu tagahoovis»). Veel ütles Ots, kes juhib ka Nabala keskkonnakaitse ühingut, et nad on suured raudteesõbrad, sest raudtee on säästlik transpordiviis.

Nõnda ei teagi ma nüüd, kas petsid mind tookord kõrvad või petavad praegu silmad, kui loen Siim Veskimehe artiklist «Rail Baltic võib olla meie püsimajäämise kaalukeeleks» (postimees.ee 12.12) väidet, et Rail Balticu projekti tuules on tekkinud «hulgaliselt kodanikeühendusi, mille peamine sõnum on, et ehitage kuhugi mujale, aga mitte minu õue».

Kõigepealt, olles jälginud Rail Balticu avalikustamist selle algusest peale, ei suuda ma välja mõelda, milliseid rohkeid kodanikuühendusi autor silmas peab. Tean vaid ühte, ühendust Avalikult Rail Balticust (ARB), mida eespool ka mainisin.

Muidugi võib siinkohal eraldi nimetada selle Raplamaa ja Harjumaa harud ja külaseltsid, nende liidud ja Nabala keskkonnakaitse ühingu, aga nii jõuame juba ühendusteni, mis tegutsesid ka ajal, mil Rail Baltic oli vaid julgeimate visionääride ilus unenägu. Rääkida võib ehk küll mitmest Rail Balticuga seotud kodanikualgatusest.

Kõnealune artikkel paistab siiski vihjavat just ühenduse Avalikult Rail Balticust kodulehele. Osundan artiklist: «Kellele on kasulik, et RBd ei tule? Peamiselt on see Venemaa äri- ja strateegiliste huvide vastu. Ma olen valmis oma aastapalga peale kihla vedama, et kui kapo natuke asja uuriks, selguks, et paljude RBd «avalikustavate» lehekülgede ja ohte näitavate keskkonnauuringute taga on hämar raha.»

Kas see tähendab, et kui keegi suudab näidata, et külavanemad ning teised taluperemehed ja -naised, kes ARBsse kuuluvad, ning uuringuid teinud Eesti ülikoolide teadlased ei olegi «punt Vene spioone», saab ta palju raha?

Muidugi ma ei välista, et autor võis kõnealuse ühenduse sassi ajada aadressil blog.kaitseomatervist.ee asuva blogiga, mille ühes postituses väidetakse, et Rail Balticu eesmärk on vedada Eesti tühjaks fosforiidist  ja kildagaasist (Eesti fosforiidivaru on keskkonnaministeerium tunnistanud passiivseks ja isegi selle uuringud keskkonnale ohtlikuks ning kildagaasi mäeteadlaste väitel Eestis ei leidu – V. V.). Sama blogi teises artiklis näiteks arutletakse selle üle, kas Eesti riiki juhivad silm, kolmnurk ja pentagramm, ning kolmandas väidetakse, et mobiiltelefonid loodi rahvastiku sujuvaks vähendamiseks.

Kui aga autor paneb lihtsalt ühte punti kõik, kes juhivad tähelepanu arendustega seotud võimalikele ohtudele, tuleks kindlasti seltskonda lisada ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kes hiljaaegu allkirjastas otsuse rajada Nabalasse looduskaitseala. Keskkonnaministri sõnul ei välista see küll Rail Balticu kulgemist sealtkandist, kuid kindlasti ei tohi see kahjustada sealseid loodusväärtusi. Mis muide ei piirdu «pendlivendade leitud allmaajõgedega», olgu need siis olemas või mitte. Keskkonnaministeeriumi kodulehelt leiab viiteid uuringutele, kui kedagi huvitab.

Üha enam kipub aga «suurelt mõelda kartvate irisejate» pundiga liituma ka Rail Balticu juhtkomitee, sest kohaliku tasandi lisamist strateegilisele suurprojektile võib soovi korral samuti vaadata kui väiklast pidurdamist. Just hiljaaegu teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Rail Balticu planeerimisel pöörab riik enam tähelepanu kohaliku rongiliikluse võimalustele.

Jah, muidugi, võib-olla tegid poliitikaga seotud isikud need otsused kodanike survel ja eelseisvatele valimistele mõeldes. Aga võib-olla õppisid natuke ka Rootsi kogemusest, sest selgus, ka sealset Botnia raudteed ähvardas läbikukkumine, kui taheti välja jätta regionaalne liiklus. Igatahes selle raudteega Rail Balticu planeerijad eelmisel kuul Rootsis tutvumas käisid.

Olen näinud ARB kujunemist üsna lähedalt selle sünnist peale, täpsemalt küll selle Raplamaa haru oma. Alguses seisis selle taga Kehtna valla külade ühendus, hiljem ühendasid nad jõud Harjumaa küladega. Igaks juhuks mainin, et ise ma sellesse ühendusse ei kuulu.

Algusest peale on ARB Raplamaa inimesed pidanud Rail Balticut Eestile vajalikuks ja seda ka välja öelnud. Samuti on nad pigem eelistanud, et raudtee kulgeks Pärnu ja Rapla, mitte Tartu kaudu.

Nad on toetanud Rail Balticut kindlamini kui paljud teised Eestis, mingitel hetkedel ka näiteks mina ise, kes ma olen samuti vahepeal küsinud, kas meil ikka on üldse vaja seda Lääne-Euroopast pealepressitavat raudteed. Enam ei küsi ja paljuski on mind selle raudtee vajalikkuses veennud just see kodanikuliikumine, kuid samuti teised keskkonda tähtsaks pidavad isikud ja ühendused.

Küllap on NIMBY-suhtumine inimesele igiomane, ega muidu tähistaks seda üle ilma tuntud akronüüm. Selle eesti vaste on muide MMN – «mitte minu naabruses». See viitab ohtlikule suundumusele avalikku huvi teenivaid asju põhja lasta, kuid pakub ka käepärast silti, millega ebamugavaid küsimusi esitavaid kodanikke (häbi)märgistada.

Lisaks viidatud artikli autorile on seda silti Rail Balticu teemal sõna võtvate kodanike kohta pruukinud ka näiteks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas (vt «Siim Kallas vastuseisust Rail Balticu trassile: «Kõik on võimalik, aga ainult palun mitte minu koduaias», Õhtuleht 16.10).

Ometi on ARB inimesed palju kordi selgelt väljendanud soovi mitte minna NIMBY teed. Näiteks ütles Valtu-Nurme küla Madise talu perenaine Enel Niin juuli keskel Valtu-Nurme külaplatsil peetud koosolekul, et nende põhisõnum on, et nad ei võitle millegi ega kellegi, sealhulgas Rail Balticu vastu: «Kõige vähem soovib Valtu-Nurme rahvas seda, et trass lükataks nende külast mõne naabri kaela, näiteks Kumma külla.» («Kehtna valla külad võitlevad kodude ja kogukondade eest, mitte Rail Balticu vastu», Raplamaa Sõnumid 17.07).

Siiski on ka nende algatuste seest vahel kostnud hääli, et pakume välja naabervalda läbiva trassivariandi või oleme kõigile vastu. Liikumise eestvedajad pole sellise suhtumisega nõustunud. Algusest peale on nad püüdnud leida ka Rail Balticu planeerijate pakutud trassialternatiivide hulgast sobivaid.

Ühtlasi on nad tegutsenud selle nimel, et Raplamaa vallad lepiksid parima trassivariandi omavahel kokku. Nüüdseks on viis neist kuuest Raplamaa vallast, mida Rail Baltic läbib, allkirjastanud ühisdeklaratsiooni, kus on kõigile sobiv variant kirjas. Puudu on veel Kohila valla nõusolek, sest eelistatud alternatiiv läbib Kohila alevit ja sealsete vallajuhtide hinnangul eeldaks see alevi piirkonnas raudtee viimist maa alla või postidele, millega planeerijad selle kulukuse tõttu veel soostunud pole.

Oktoobri lõpus ütles Kehtna valla külade esindaja Vahur Tõnissoo, et Harjumaa külade esindajad kutsusid Raplamaa rahvast pidama läbirääkimisi ühenduse loomise üle. Ta lisas, et kui Harjumaa rahvas peaks olema Rail Balticu vastu üldse, siis nemad sellega kaasa ei lähe. Kõhklus polnud põhjendatud ja sündis ARB.

ARBd on tunnustanud ka Rail Balticu planeerijad ja teised raudtee toetajad. «Pidasime vajalikuks luua partneri seadusandja tasandil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning kodanikuliikumisele Avalikult Rail Balticust,» ütles riigikogu vastloodud Rail Balticu toetusrühma esimees Kalle Palling eelmisel nädalal. Rail Balticu planeeringute konsultandi Hendrikson & Ko juhtivspetsialist Marika Pärn märkis Kehtna valla külade kohta juba augustis, et nad on teinud tublit tööd.

Kokkuvõttes kannab Siim Veskimehe artikkel siiski kiiduväärt mõtet, kuigi pisut liialdades, sest vaevalt et eesti rahva püsimine raudteega nii seotud on. Majandust arendavad ikkagi inimesed, ühendustee annab selleks lihtsalt lisavõimaluse.

Samas saab vaid nõustuda väitega, et põlvkondadeks ehitatav strateegiline rajatis ongi kohutavalt kallis, aga kord õigesse kohta mahapanduna toob see mõõtmatut kasu. Seda enam ei tohiks õiget kohta otsides koonerdada.

Lausa ära raamida tahaksin aga järgmise lõigu sellest artiklist: « ... kui sa tahad, et su maa ellu jääks, pead sa selle kui terviku eest hoolitsema. Sa ei saa mõelda, et las äärealad kärvavad, mul siin keskel on veel päris hea.»

Aga seda ARB minu meelest püüabki teha – täita lünka, et moodustuks tervik. Oma kodulehel on nad sõnastanud oma ühenduse viis eesmärki. Esimene neist kõlab: «Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga.»

Loodan, et eelnevaga õnnestus täita ka ARB inimeste kunagist palvet aidata neil mitte esindada NIMBYt, sest tahtmatult rakendatakse neid just sedalaadi liikumise etteotsa.