Millele kulub uue aasta hariduseelarve raha?

Haridus- ja teadusministeerium Tartus. Foto: Lauri Kulpsoo

Haridus- ja teadusministeeriumi järgmise aasta eelarve on tänavusest 4 protsenti suurem − 753,7 miljonit eurot. 210-miljonilisest haridustoetusest suurim tükk läheb õpetajate palkadeks, alampalk kerkib 800 euroni, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Üldharidus

«Õpetajate palk peab jätkuvalt kasvama ning koolivõrk korrastuma, need on meie eeloleva ja järgnevate aastate eelarve prioriteedid, mille suunas sihikindlalt liigume,» lausus haridus- ja teadusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik. «Pärast viieaastast pausi on õpetajate miinimumpalk teist aastat järsul tõusul, kasvades järgmisel aastal 800 euroni, mis on 25 protsenti enam kui 2012. aastal. Samal ajal saavad omavalitsused riigilt palgatoetust vähemalt 20 protsenti rohkem, kui on õpetajate miinimumpalk, seega kasvab järgmisel aastal omavalitsustele antav õpetajate palgatoetus vähemalt 960 euroni õpetaja ametikoha kohta.»

Maasiku sõnul näitab see, et riik väärtustab õpetajat. Loodetavasti on väärikas töötasu ka kõigi kohalike omavalitsuste prioriteet. See tähendab riigi toetuse viimist õpetajani, aga ka ise panustamist. Omavalitsused peavad hoolitsema koolivõrgu korrastamise eest, mis lubaks õpetajate palka veelgi tõsta.

«Ebaefektiivne koolivõrk ja üldhariduskoolide suured majanduskulud on õpetaja suhteliselt madala töötasu oluline põhjus,» märkis Maasik. «Praegu kulub meil liiga palju raha pooltühjade ruumide kütmiseks ja kommunaalkuludeks, mille kõik saaks ju investeerida hariduse kvaliteeti, õpetajatesse ning õpilastesse.»

Meil on õpetaja palga osakaal üldhariduskuludest 36 protsenti, kuid Soomes näiteks 52 protsenti. Seetõttu poleks tarkade otsuste korral sugugi ulmeline viia õpetajate tegelik keskmine palk tunduvalt üle tuhande euro.

Maasiku sõnul on palgatoetuse õpetajani jõudmisest räägitud juba enam kui aasta. Omavalitsustele järgmisel aastal antav haridustoetus on enam kui 200 mln eurot ja nii suure summa maksumaksja raha kasutamine peab olema läbipaistev ning motiveerima tegema mõistlikke otsuseid. Oluline on, et oleks tagatud raha sihipärane kasutamine.

«Kohalikele omavalitsustele on tähtis ka toetuse saamise tingimuste stabiilsus, mis annaks aluse koolivõrgu strateegiliseks planeerimiseks,» lisas Maasik. Selleni jõudmiseks saatis ministeerium eelmisel nädalal välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rahastusparagrahvi muudatused. Samuti on tähtis raha tõhusalt kasutada – see ei tähenda kokkuhoidu, vaid investeerimist õigesse kohta.

Üldhariduse valdkonnas on riigieelarve olulisemad ettevõtmised veel riigikoolide rahastamine, kuhu on planeeritud 28,9 mln (kasv 11,3 protsenti), erakoolide rahastamine, 7,3 mln (kasv 17,7 protsenti), rahvusvaheliste õppekavade arendamine, 2,5 mln, õppenõustamise arendamine, 1,4 mln, ja pedagoogide lähtetoetus, 0,8 mln (kasv 8,8 protsenti).

Rajatavate riigigümnaasiumide tarvis renoveeritakse hooned Võrus, Pärnus, Jõhvis ja Tartus (maju ehitab Riigi Kinnisvara AS, rahastatakse tõukefondide rahast).

On ka mõndagi päris uut, näiteks viiakse KOV-i toetusfondist HTM-i eelarvesse üle vanglaõpe, haiglaõpe, keelekümblus, migrantide ja eesti keele õpe venekeelsetes koolides – kokku 2,7 mln eurot; riigi üldhariduskoolidele kompleksteenuse (sh remondikomponendi) tellimine RKAS-ilt – kokku 2 mln eurot.

Kõrgharidus, teadus- ja arendustegevus

Ülikoolide tegevustoetuseks läheb järgmisel aastal 130,9 mln eurot (tänavu 113,7).

Õppetoetuste eelarve on 15,7 mln (tänavu 12,4).

«Enim võidavad üliõpilased ning ülikoolid, kus tasuta kõrghariduse rakendumise tõttu on enam kui kolmandiku võrra kasvanud tegevustoetused ning õppetoetuste eelarve,» kommenteeris Kadri Maasik. «Viimase aja debatis õppetoetuste üle on jäänud märkamata, kui palju on riik oma panust kasvatanud, samal ajal kui paljudes teistes riikides õppeteenustasud tõusevad.»

Õppetoetuste eelarvet kasvatavad märkimisväärselt ka järk-järgult rakendatavad vajaduspõhised õppetoetused. Üliõpilastesse panustatud summade kasv kompenseerib tasulise õppe kadumise ning motiveerib ülikoole pöörama kvantiteedi kõrval rohkem tähelepanu kvaliteedile.

Kõrgharidusvaldkonna muudeks tegevustoetusteks (sh struktuurivahendite kaasrahastamine) on ette nähtud 5,2 mln. Eraldised sihtasutustele on 6,8 mln.

Riigi Kinnisvara AS hakkab ehitama Eesti kunstiakadeemiat.

Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas on uurimistoetusteks, infrastruktuuri ülalpidamiskuludeks ja baasfinantseerimiseks kokku 45,2 mln, riigi teadusasutuste tegevuskuludeks 0,66 mln, teavikute soetamiseks teadusraamatukogudele 4,97 mln. Eesti teadusagentuuri, teaduskeskuse AHHAA ja teaduste akadeemia tegevustoetuseks läheb 3,9 mln.

Kutse- ja täiskasvanuharidus

Kutsehariduses vähendatakse mitme valdkonna rahastamist. Kutseõppe riikliku koolitustellimuse ja õppekavade reformiks läheb 49,95 mln eurot (vähenemine tänavusega võrreldes 8,6 protsenti).

Õppetoetusteks, koolilõunaks, sõidusoodustusteks eraldatakse 8,22 mln eurot (põhihariduse baasil õppijate arv väheneb 1,6 protsenti).

SA Innove tegevustoetus on aga tänavusest suurem − 1,136 mln (kasv 0,437 mln on seoses kutsehariduse populariseerimistegevuste jätkamisega riigieelarvest, varem rahastas tegevusi ESF).

Täiskasvanuhariduse valdkonnas jääb kutseeksamite kulude hüvitis tänavusega samale tasemele − 0,719 mln −, nagu ka tegevustoetused täiskasvanuharidust pakkuvatele sihtasutustele ja MTÜ-dele − 0,348 mln eurot.

Keele- ja noortevaldkond

Võrreldes teiste valdkondadega leiab siit märksa väiksemad arvud, näiteks on rahvuskaaslaste poliitika ajamiseks planeeritud 0,6 mln, keelestrateegiate rakendamiseks 1,56 mln, keeleinspektsiooni tegevuskuludeks 0,3 mln, eesti keele akadeemilise välisõppe programmiks 0,36 mln, hõimurahvaste programmi rakendamiseks 0,25 mln, eesti keele tasemeeksamite sooritamiseks tehtud kulude hüvitamiseks 0,2 mln eurot.

Teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektid saavad hasartmängumaksust 2,6 mln.

Noorteühingute aasta- ja projektitoetused on 0,5 mln, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi toetatakse 0,7 miljoniga. Avatud noortekeskuste ja alaealiste komisjonide toetusprogramm saab 0,5 mln, HIV/AIDS-i ennetamise riiklikust strateegiast tulenevale tegevusele läheb 0,08 mln.

Noortekeskuste ja huvikoolide renoveerimiseks ERF-i toel antakse 1,7 mln ja karjääriteenuste süsteemi arendamiseks ESF-i programmi toel 0,6 mln. Norra raha toel käivituv programm „Riskilaste ja -noorte heaolu” saab koos riigi kaasfinantseerimisega 3,1 mln.

—–

KOMMENTAARID

Hariduses tõstetakse raha ümber

Mailis Reps, riigikogu liige (Keskerakond)

2014. aasta riigieelarve üldhariduse valdkonna kontekstis on oluline minister Aaviksoo lubadus tõsta õpetajate palka. Minister on lubanud, et õpetajate alampalk tõuseb 715-lt eurolt 800-ni kuus. See tähendab 12-protsendilist palgatõusu. Riigieelarvest võime aga lugeda midagi muud: õpetajate palgatõusuks on planeeritud 5,1 protsenti. Muuhulgas seisab OECD haridusülevaates, et erinevalt Euroopa teistest riikidest ei ole Eesti riigieelarvest hariduskuludeks minevat osa suurendanud. Kui haridusse ei ole raha piisavalt juurde tulnud, siis mille arvelt õpetajate palk tõuseb?

Õpetajate palgatõusu näitamiseks tõstetakse hariduses raha ümber ning suurendatakse kohalike omavalitsuste kohustusi. Praeguses õpetajate palgatõusu skeemis väheneb õpetajate koolitusraha ühele protsendile, kaovad koolide remondiraha ning igasugune toetus huvitegevusele koolides. Edaspidi eraldab riik raha vaid õpetajate palgaks, kooliõpikute soetamiseks ja koolilõuna toetuseks. Eespool nimetatule lisaks ei ole riigieelarves ette nähtud mingisugust riigi toetust kooli tugispetsialistide palgarahaks. Samuti on ebamõistlikult väike eraldis direktorite ja õppealajuhatajate palkadeks. Ka see kokkuhoiud ei anna puuduolevat raha 800-eurose alammäära väljamaksmiseks. Selleks muudetakse kogu rahastamise alust: kooli­põhisest rahastamisest kohalike omavalitsuste põhiseks rahastamiseks. Uue rahastamismudeli kiirkorras rakendamisel 1. jaanuarist 2014 on maapiirkonnas võimalik palka maksta vaid ühe kooli õpetajatele. Piltlikult öeldes tõusevad ühe kooli alammäärad ja samal ajal on teised kaks kooli sunnitud uksed sulgema.

2014. aasta riigieelarve ei täida oma visiooni õppija vajadusi arvestavast haridusest ega lahenda valdkonna kui terviku probleeme.

——

Õpetaja saagu vähemalt Eesti keskmist palka!

Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees

Nagu oleme lugenud ja kuulnud, on järgmisel aastal plaanis tõsta õpetajate töötasu alammäär praeguselt 715 eurolt 800 euroni. Eesti suurima õpetajaid ja teisi hariduse vallas töötavaid inimesi koondava organisatsiooni esimehena pean tõdema, et see ei ole piisav tõus ega vii meid oluliselt lähemale eesmärgile, et õpetaja­amet oleks väärtustatud ja õpetaja saaks väärikale ametile vastavat palka.

EHL-i nõudmine on olnud ja on jätkuvalt, et õpetaja töötasu peab algama Eesti riigi keskmisest palgast. Sama eesmärk on väidetavalt ka ministeeriumil. Järgmiseks aastaks on riigi keskmiseks palgaks prognoositud 998 eurot ja kui õpetaja töötasu alammäär tuleb 800 eurot, moodustab see keskmisest ainult 80 protsenti. Seega ei liigu me eesmärgile lähemale, vaid eemaldume sellest, sest näiteks aastal 2010 oli vastav suhe 81 protsenti. Lisaks on seni selgelt lahendamata tugipersonali rahastamine ja kahjuks pole selge ka nn rahastusmudel ehk keegi ei tea, kuidas ja mille alusel hakatakse järgmisel aastal raha jagama.

Vajalikud muudatused pole seadustes-määrustes veel tehtud ja seega ei tea õpetajad jt haridustöötajad oma töötasu lõplikke suurusi ka järgmisel aastal kuni aprillini, nagu see juhtus sel aastal. Pole ka selgust, kuidas saavutatakse töötasu alammäärade 12 protsenti tõus, kui raha on juurde saadud ainult ca 5 protsenti − kas see tähendab töökoormuse suurendamist?

Ootame ja vaatame huviga ning vajadusel reageerime.