Siht - sotsiaalne turumajandus

JAANUS BETLEM,

Isamaaliidu programmitoimkonna esimees

Sotsiaalse turumajanduse aluseks on kristliku inimesekäsitusega kaasnev vabaduse ja vastutuse tasakaalustatus. Sotsiaalne turumajandus on vastandiks nii sotsialistlikule plaanimajandusele kui ka liberaalsele ohjamata majandamisviisile. Sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted on seadustega tagatud konkurents ja sotsiaalne kaitse.

Nii vähe kui võimalik

Eduka majanduspoliitika kesksed komponendid on turg ja konkurents, mis võimaldavad tõhusalt ja soodsalt pakkuda tarbija vajadustele vastavat toodangut ja teenuseid. Turg ja konkurents ei loo aga iseenesest sotsiaalset tasakaalu. Seetõttu on vaja riiki, et ühendada turusüsteem sotsiaalsete töötulemuste süsteemiga (ehk ühiskonna jõukusega).

Seejuures peab kehtima põhimõte: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et tagada konkurents turul ning sotsiaalne ja ökoloogiline tasakaal. Sotsiaalne turumajandus on lahutamatu keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest.

Majandus ja sotsiaalne kord piiravad ja täiendavad teineteist. Majandus ilma sotsiaalsete garantiideta ohustab ühiskondlikku tasakaalu. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad looma tagatisi seal, kus üksikisik seda ise kanda ei suuda. Sotsiaalseid riske aitab kanda ja vähendada näiteks kindlustussüsteem, mis põhineb nii töövõtja, tööandja kui ka riigi panusel.

Sotsiaalse turumajanduse olulised komponendid on kaasarääkimisõigus, sotsiaalkindlustuse iseseisvus, autonoomsus töölepingute sõlmimisel, töövõtjate osasaamine loodud varast ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. See kätkeb arusaama, et tööandjate liitude ja ametiühingute omavahelises dialoogis tuleb kujundada parimad tingimused.

Kõva käe ihalus säilinud

Praeguses Eestis tunnevad end nii mitmed töövõtjad kui ka tööandjad sageli üksikuna. Muidugi on loodud ettevõtjate liite ja reformitud ametiühinguid. Samas on puudu mitmed sotsiaalsed garantiid ning vastutust määratlevad raamseadused, mille alusel oma huve täpsemalt määratleda ja kaitsta. Seetõttu on ühelt poolt vabu, piiranguteta turumehhanisme ületähtsustatud ja -idealiseeritud.

Teisalt on säilinud ihalus riigi kõva käe ja etteantud instruktsioonide järele. Välja on kujunemata normaalne sotsiaalne dialoog ja partnerlus, mis on sotsiaalse turumajanduse põhiline alus.

Siinkohal tuleb olla kriitiline ka praeguste ametiühingute suhtes, mis väljendavad sageli rohkem oma liidrite kui töötajaskonna tegelikke vajadusi ja soove. Kõnelemata sellest, et inimeste iseorganiseerumise võime on ikka veel küllalt napp ja sageli ka pärsitud.

Levinud on vana mõttemall, mille kohaselt ametiühingud on sotsialismi kool. Vaevalt on teadvustatud sedagi, et Läänes on nn vanade ametiühingute kõrval asutud üha enam looma nn kristlikdemokraatlike põhimõtetega ametiühinguid.

Nende tegutsemise aluseks on arusaam, et täielik sotsiaalne võrdsus ja õiglus on küll teostamatu, kuid ideaalina, mille poole püüelda, aktsepteeritav. See tähendab veendumust, et sotsiaalne partnerlus on arenev protsess, milles pole ainumääravad materiaalsed huvid, vaid esikohal on ühiskonna kui terviku käsitlus.

Sotsiaalse turumajanduse ökoloogiline aspekt väljendub arusaamas, et meie majanduslik tegevus peab juhinduma vastutusest maailma ja selle tuleviku eest. Üldjuhul on keskkonna seisund majandustegevuse tulemus ja nii ei saa seda parandada majandustegevusest lahus, vaid selle võimalusi kasutades.

Selleks tuleb arendada keskkonnatundlikku ellusuhtumist, keskkonnaseiret ja looduskaitset. Ideaaliks on Maa, kus inimene, loodus ja inimkäte loodu moodustavad harmoonilise terviku.

Harimatuse tundemärk

Sotsiaalse turumajanduse segiajamine sotsialismiga on harimatuse tundemärk. Sotsiaalsus tähendab teise sõnaga ühiskondlikkust; sotsiaalne turumajandus aga majandusmudelit, kus inimese huvid ja vajadused on tasakaalus turumehhanismiga. See välistab hundimoraali, et ainult tugevad võivad olla ühiskonnas edukad ning nõrgemad vaadaku ise, kuidas hakkama saada.

Sellest ei pea tuletama sotsiaalse ja individuaalse võrdsustamise või tasalülitamise püüet. Sotsiaalsus tähendab eelkõige kristlikku arusaama, et ühiskond tervikuna peab jagama kaasvastutust ja kandma hoolt oma abi ja toetust vajavate liikmete eest. Ühtlasi tähendab see juriidiliselt võimalikult võrdsete võimaluste loomist kõigile, mida igaüks kasutab oma individuaalsete võimete ja annete kohaselt.

Just nendele veendumustele tuginedes rajas Euroopa Teise maailmasõja järel heaoluühiskonna. Kõige paremini tuntakse sotsiaalset turumajandust Saksa suurima parempoolse erakonna - Saksa Kristlik-Demokraatliku Liidu - tegevuse kaudu.

Isamaaliit kuulub nimetatuga ühtedesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse - Kristlik-Demokraatlikku Internatsionaali ja Euroopa Demokraatlikku Liitu.

Jagades ühiseid veendumusi, on Isamaaliit oma majanduspoliitikas tuginenud sotsiaalse turumajanduse põhimõtetele. Valesti mõistetud sotsiaalse turumajandusega - nagu seda on väljendanud Tiit Vähi ja Arvo Sirendi - pole sel küll mitte midagi pistmist.