Raoul Kurvitz: kunstniku moblapäevik

Raoul Kurvitz Foto: Erakogu

Kirjutan Poolast Torunist, nagu ikka, keskmisest suuremas stressis, oma moblaga; tuleb välja, et olen lubanud anda täna õhtul siin kontserdi, aga ei tea veel üldse, et mis või kuidas. Siin igatahes artikkel.

Katedraali» avamine üleeile õhtul siin Toruni Valgusfestivalil läks võimsalt. Parim kirik, mille siiamaani koos oma kaaslastega olen ehitanud. Asukoht juba maagiline: kunagise dominikaanlaste kloostri varemed koos nende all paiknevate katakombidega.

Poolakad pole küünalde panemisega kitsid, ja tuhanded tähtkujud, lausa galaktikad küünlaleeke peegelduvad aknaklaasidest moodustuvatelt ning refleksioonides lõpmatult paljunevatelt tasanditelt.

Ent poolakate kuulus lauskatoliiklus näib küll olevat vaid legend. Torun pidavat olema lausa Poola kõige konservatiivsemat sorti katoliikluse tsentrum koos vastava raadiojaama ja muuga, kuid nooremate inimeste seas näib see suhe oluliselt teisenevat. Varasematest traditsioonidest näib täiesti olemas olevat valmidus religioosseteks tunneteks, vajadus ja igatsus millegi Suure ja Püha järele, kuid samas selline kummaliselt uje ja natuke nõutu olek koos paljude ebamääraste ja raskesti sõnastatavate küsimustega, millest üldiselt ei räägita. Külastajate pilkudest, näoilmetest ja kohati ka kommentaaridest peegeldub see pisut kimbatuses olev hardus, dogmadest ülehõljumine, ning lapselik valmisolek ikkagi veel millegi ilmutusliku järele, olgu see siis vaid kujutlustes – kuid olgu ikkagi.

Arvo Pärdi «Sarah oli 90 aastat vana» on muidugi ka erakordselt võimas helikeskkond niisuguste tunnete tekitamiseks, ning «Katedraali» sisemusest kõlab see kvartali kaugusele, oma paganlik-šamanistlike alatoonidega, ja 90-aastaselt beebi saamine, nagu see Sarah’ga piibliloo põhjal juhtus, on ju samuti üks vägev värk, kogu muusikateos tekitamas viljastumisprotsessi assotsiatsioone. Elagu Sarah!

Aga kirjutasin möödaminnes ka ühe uue oma laulu, «Poland Poland», kuhu panin kokku kõik oma kujutlused sellest armastusväärsest maast. Seal on «Visla River with its banks» ja «Polish Cavallery against Hitler’s tanks», seal on poola tüdrukud, kes hommikul pidavat mehele viina voodisse tooma, ja Ida-Euroopat turvavad F-16 hävituslennukid.

Mõtlesin küll kohe ka siinsele telejaamale ära rääkida oma vahvad mõtted vastava videoklipi tegemisest – selleks tuleks sellessamas «Katedraalis» lavastada korralik orgia poola rahvariietes tüdrukutega –, ent kui kaamera ees neile sellest elavalt pajatasin, siis sain teletöötajate näoilmetest aru, et ega see lõik vist saatesse sisse ikka ei lähe...

Aga nii või teisiti: ma armastan seda imelist, natuke hullumeelset maad. Uhke ja uje on ta, kuninglik ja kaunis, nagu tütarlaps.