Seadusega ei saa tähtpäevadeks sobilikke üritusi paika panna
Sisemise intelligentsi küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ühed leinavad ja teised peavad sealsamas kõrval pöörast pidu, siis on ilmselt midagi valesti. Juuniküüditamise leinapäev 14. juunil on juba mitmel aastal andnud põhjust vaidlusteks, mida sel traagilise sündmuse mälestuspäeval sobib ja tohib ette võtta või korraldada.
Postimees on seisukohal, et minna lihtsama vastupanu teed ja kohe seaduse abi järele haarata - nagu on soovitanud mitmed poliitilised ühendused - pole õige. Selle asemel tuleks pöörata rohkem tähelepanu eestlaste üha nõrgeneva ajaloolise mälu erksana hoidmisele ning kasvatada sisemist äratundmist, mis on millal kohane ja mis mitte.
Eelmist suuremat vaidlust leinapäevaks sobilike ürituste asjus peeti kaks aastat tagasi, kui Tallinnas Vabaduse väljakul esines rahvusvaheline superstaar Sting. Vaatamata vastuväidetele kontsert toimus ja oli edukas - küllap tänu esineja ühiskondlikule tegevusele ja tema loomingu meie tähtpäevaga mõningal määral haakuvale sõnumile.
Toonane juhtum aga just kinnitabki, et seadusega on niisuguseid asju äärmiselt raske paika panna. Pealtnäha lihtne lahendus - keelame sobimatud üritused sobimatutel aegadel - tooks kaasa palju vastuolusid, segadust ja asjatut bürokraatiat.
Kuhu tõmmata piir sobiliku ja sobimatu, sündsa ja ebasündsa vahel? Kes hakkab siin otsuseid langetama? Kas loome veel ühe asjatundjatest koosneva nn pornokomisjoni juurde?
Pigem on murettekitav see, et Eestis on kasvanud ja kasvavad ajaloomälu ja -teadmisteta põlvkonnad, kes ei tunneta loomulikult, ilma keelu ja käsuta, mis on sobilik ja püha ning millised on väärtused, mida tasub hoida.
Kui see puudus iseloomustab üht osa Nõukogude okupatsiooni aastakümnetel üles kasvanud põlvkondadest, on see veel kuidagi arusaadav.
Eriti kurb on aga see, et ka viimase tosina aasta vältel ei ole iseseisev Eesti suutnud tänastele noortele piisavalt kodanikukasvatust kaasa anda.
Ainuüksi seadusega kedagi leinama ei pane, nii nagu on keeruline ka lustimist lihtsalt ära keelata.
Kui aga probleemiks on lärm, korrarikkumised ja looduse rüüstamine - nii nagu on aastaid kurdetud Pühajärve Beach Party puhul, mis sel aastal on ka 14. juunile kavandatud -, siis küllap leiduks ka muid meetodeid talvepainest vabanenud rahvahordide ohjeldamiseks.