Priit Põiklik
TÜ suhtekorraldus-magistrant
Valitsuse sõnumid olgu selged
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Mart Siimanni valitsuse pressiesindaja Daniel Vaarik 1999. aasta kevadel ameti maha pani, kirjutas ta: «Valitsuse käekäiku määrab oskus olla avatud. /---/ Valitsus peab nägema vaeva sellega, kuidas avada oma otsusetegemise mehhanism nii, et see oleks üldiselt mõistetav.» (EPL 19.04.99)
Vaarikul oli õigus. Just oli, sest aeg on läinud edasi ja avatuse edendamiseks on Eesti valitsused vahepeal palju ära teinud.
E-valitsuse süsteem võimaldab huvilisel tutvuda ministeeriumide ja valitsuse otsuse-eelnõudega, jälgida reaalajas valitsuse istungit jne.
Läitkem prožektorid
Valitsuste populaarsusreitinguid arvestades tuleb aga tõdeda, et vaid avatusest, läbipaistvusest ja otsustusmehhanismi selgusest üksi on vähe. See ei ole täitnud eesmärki - tõsta olulisel määral valitsuse reitingut rahva silmis.
Jah, Stenbocki majas toimuvale meediasuhtlusele jagatakse kiidusõnu - küünlad põlevad heleda leegiga. Kuid otsuste kättesaadavus ja valitsuse tegevuse avatus on saanud kommunikatsiooni eilseks päevaks. Küünalde asemel on aeg läita prožektorid.
Meedia ei ole enam ainus vahend valitsuse tegevuse kajastamisel. Ka valitsuse pressibüroo nimi on ajale jalgu jäänud. Valitsuse suhtlemisel avalikkusega ja valitsuskommunikatsiooni juhtimisel tänapäeva mõttes on töö meediaga vaid üks osa.
Moodustatav valitsus seisab olulise valiku ees: kas jätkata kõikide seniste valitsuste stiili või teha kommunikatsioonis kannapööre.
Kas jätkatakse paljusõnaliselt keerukate ja inimestele kaugete teemade veeretamisega või töötatakse välja selged, lühidad, arusaadavad põhisõnumid, räägitakse rahvaga samas rütmis ja kasutatakse senisest rohkem kanaleid inimestega suhtlemisel.
Olulisemateks kanaliteks informatsiooni levitamisel on saanud internet, suhtlemine kolmanda sektoriga, erinevate sihtgruppide esindajatega, nõupidamised arvamusliidritega, sõnumite edastamine isiklikult, valitsuse, ministeeriumide ja erakondade sisekommunikatsioon.
Elanikkonna erinevate gruppide seas ei saa mitte kunagi populaarseks sellised sõnumid, mis eelistavad üht või teist poliitilist suunda, keskenduvad kas ainult peretoetustele või siis ainult pensionäride heaolule, üliõpilaste sotsiaalsele kindlustatusele või ettevõtlusele soodsama keskkonna loomisele.
Valitsuse pressibüroo ei ole selles töös erakondlik propagandamasin.
Valitsus on paljuski riigi sünonüüm. Sestap on valitsuse tegevus ka sümbolilise tähendusega.
Seega ei tule valitsuse põhisõnumeid otsida ühestki parteiprogrammist. Need peab hoopis leidma põhiseadusest, üldinimlikest väärtustest ja loomulikult ka õiglusest, võrdsusest, vabadusest, korra valitsemisest - põhiväärtustest, mida ei pruugigi kuskil kirjas olla.
Laiem eesmärk
Leebeloomuline ja mobiilne suhtlemine ajakirjanikega ning kiire pressiteadete vorpimine ei ole tänapäeva mitmetasandilises ja -suunalises kommunikatsioonis enam edu aluseks.
Pressiesindaja populaarsus ajakirjanike seas ei ole eesmärk omaette.
Ka on edukas erakondlike meediasuhete korraldamine või partei kaubamärgi särav lansseerimine hoopis midagi muud kui riigi keskvalitsuse kommunikatsiooni juhtimine.
Valitsuse kui institutsiooni populaarsuse kasvatamiseni riigipeaga vähemalt samale tasemele on ülesanne, mille lahendusvõtmed peituvad prožektoritega valgustatud väljadel.
Eks ikka nendel, mille peamised märksõnad on Eesti riigi säilimisest, rahvuslike väärtuse püsimisest ja kogu rahva heaolu kasvatamisest kõnelevad sõnumid.
Priit Põiklik oli valitsuse pressinõunik 1999-2001.