Liitumine kiirendab majanduskasvu

Tanel Ross,
Eesti Panga osakonnajuhataja

Kogu maailmas kasutatakse majandusarengute ennustamisel laialt analüütikute seas läbi viidavaid küsitlusi. Üldjuhul on selliste küsitluste «keskmine» osutunud erinevate majandusnäitajate ennustamisel maailmas päris usaldusväärseks meetodiks.

Eestis viis riigikantselei Euroopa Liidu teabekeskus teist aastat järjest läbi majandusanalüütikute küsitluse, et hinnata Euroopa Liiduga ühinemise mõju majandusele. Teadusasutusi, avalikku sektorit ning kommertspanku esindavad 15 analüütikut prognoosid kaheksa Eesti rahvamajandust iseloomustava näitaja väärtust.

Kõige olulisem oli muidugi küsimus, «milline on Eesti keskmine majanduskasv aastatel 2005-2010» juhul, kui Eesti ühineb või ei ühine Euroopa Liiduga.

Esiteks, Eesti majanduskasv kiireneb, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, ja aeglustub, kui Eesti Euroopa Liiduga ei ühine.

Aastate 2005-2010 keskmiseks majanduskasvuks ennustavad analüütikud 5,6 protsenti juhul, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, ning ainult 4 protsenti, kui Eesti ei ühine.

Kuna tänavuse aasta majanduskasvu prognoosid jäävad vahemikku 4-4,5 protsenti ja 2003. aasta omad ulatuvad üle 5 protsendi, siis võib öelda, et Eesti majanduskasv hakkab eelolevatel aastatel aeglustuma, kui me mingil põhjusel Euroopa Liiduga ei ühine.

Teiseks, kui ELiga ühinemine tõstab majanduskasvu prognoosi oluliselt - ligi kahe protsendipunkti võrra, siis hinnatõusu osas on erinevus palju väiksem. Aastate 2005-2010 keskmiseks inflatsioonimääraks ennustavad analüütikud 4,1 protsenti, kui Eesti ühineb, ning 3,7 protsenti, kui Eesti ei ühine ELiga.

See on ka igati loogiline, sest Eesti kui väikese ja paratamatult avatud riigi hinnataset mõjutavad väga oluliselt mitte sisemaised, vaid rahvusvahelised tegurid. Seega jätkub analüütikute prognoosi kohaselt Eestis hinnatõus igal juhul - see on ka loomulik, kui majandus kasvab ja sissetulekud suurenevad.

Oluline on aga see, et Euroopa Liidus kasvab meie reaalne ostujõud kiiremini kui liidust välja jäädes.

Kolmandaks, tulenevalt majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosidest erineb eri stsenaariumite puhul ligi veerandi võrra ka sotsiaalkindlustuse eelarve kasvutempo. Ennustuse kohaselt suureneb riikliku pensionisüsteemi käsutuses olev raha aastatel 2005-2010 keskmiselt 8,5 protsenti aastas, kui Eesti ühineb, ning 6,7 protsenti aastas, kui Eesti ei ühine Euroopa Liiduga.

Tuleb rõhutada, et kasvutempode erinevus tuleneb selles prognoosis selgelt majanduse erinevatest kasvutempodest ja tööhõive suurenemisest, mitte maksusüsteemi ja maksumäära muutustest.

Neljandaks, Euroopa Liiduga ühinemine hoiab analüütikute prognoosi kohaselt endiselt kõrgel tasemel välisinvesteeringute sissevoolu ning vähendab mõnevõrra ka tööpuudust. ELi liikmelisuses näevad analüütikud seega ettevõtjate ja investorite silmis olulist Eesti usaldusväärsust hoidvat ja tõstvat tegurit.

Analüütikud on prognoosinud ka pika tähtajaga intressimäärade edasist langust ELiga ühinedes ja nende tõusu mitteühinemise korral. Kuigi konkreetsete intressimäärade ennustamisel viie aasta perspektiivis ei ole erilist mõtet, on kahtlemata tõsi, et intressimäärasid mõjutab oluliselt meie majanduse ja poliitika usaldusväärsus.

Selle kõige konkreetsemaks näitajaks on rahvusvaheliste reitinguagentuuride antav riigireiting. Reiting iseloomustab Eesti riigi ja ettevõtete usaldusväärsust laenuvõtjana.

Nagu teame, on oodatav ELi liikmestaatus kõige olulisem tegur, mis veenis kaht juhtivat reitinguagentuuri, Standard & Poors’i ja Fitchi tõstma Eesti riigireitingut nn A-tasemele. Kõrgem reiting tähendab aga odavamat laenuraha nii Eesti ettevõtetele kui eraisikutele.

Kokkuvõttes võib öelda, et analüütikute «konsensusprog-noosi» kohaselt kiireneb Eesti majanduse ja meie kodanike reaalsete sissetulekute kasv eelolevatel aastatel, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Ja vastupidi, majanduse ja reaalsissetulekute kasv aeglustub praegusega võrreldes, kui Eestist Euroopa Liidu liiget ei saa.