Jaani seek väärib säilitamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ain Mäesalu
Tartu Ülikooli arheoloogialektor

Üle pika aja on arheoloogid ja muinsuskaitsjad Tallinnas kaevamistel välja tulnud vana ja tõeliselt väärtusliku säilitamise nimel taas võitlusse asunud. Keskaegse Jaani seegi varemed on seda väärt.

Viimased sellised katsed tehti pealinnas kümmekond aastat tagasi Harju tänava kaevamistel ja veelgi varem Viru tänava alguses, aga tollaste linnaametnike tahtmatus ja suutmatus probleeme kiiresti lahendada (kohene konserveerimine, varikatuste rajamine jms) ning segadused maaomandi tagastamisel viisid maapõuest avastatud väärtused hävimisele. Harju tänaval kõndides kiristab iga arheoloog hambaid: kas tõesti oli vaja müüre suure hoole ja armastusega välja kaevata, maa sees säilinuks nad kindlasti edasi.

Vahepealsel ajal on arheoloogid kaevanud Tallinna vanalinnas ja selle lähiümbruses isegi mitmekümnel uusehituse alla jäänud objektil, aga midagi nii väärtuslikku pole leitud, et oleks kerkinud küsimus, kas planeeritav uusehitus või kaevamistel avastatu korralik konserveerimine-eksponeerimine.

Väärtused looja karja

Üht-teist huvitavat on siiski välja tulnud. Sealsamas Jaani seegi läheduses tulid praeguse Stockmanni kaubamaja aluse kaevamistel välja 16.-17. sajandi püssirohuveski väga hästi säilinud jäänused. Ent nagu ikka, telliti kaevamised viimasel minutil, mil kõik projektid tehtud ja ehitus kohe algamas. Püssirohuveski säilitamine tähendanuks projekti põhjalikku ümbertegemist. Nõnda läkski täiesti ainulaadne ehitusmälestis looja karja.

Linnaametnikud ja linlased rõõmustasid kaubamaja kiire kerkimise üle, arheoloogide ja muinsuskaitsjate hing jäi kripeldama. Olid nad ju viimased, kes seda tõesti unikaalset mälestist oma silmaga kaeda ja käega katsuda võisid. Tulevased ja küllap targemad inimpõlved seda enam mitte kunagi ei saa... Kas nad andestavad selle meile või peetakse meid 20. sajandi lõpu barbariteks?

Unistus keskaja relvamuuseumist omaaegses püssirohuveskis jäigi unistusteks. Kogu maailma ulatuses unikaalsed keskaegsed tulirelvad tolmuvad meil hoidlariiulitel. Ometi oli just Tallinn tulirelvade kasutuselevõtus üks esimesi paiku kogu Põhja-Euroopas ja siin tegutsenud keskaegsete suurtükimeistrite torud kogusid kuulsust naabermaadeski.

Väärib säilitamist

Arheoloogide poolt viimase kümne aasta jooksul Tallinna kaevamistel avastatud ehitusjäänustest on säilitatud ainult üks! Selleks on Valdemari torni jäänused Soome saatkonna hoones Toompeal. Sügav kummardus soomlaste ees, kes on suhtunud keskaegse Tallinna mälestistesse suurema austusega kui paljud meie oma ametnikud.

5. oktoobril kogunes Jaani seegi varemete vahele Eesti juhtivatest arheoloogidest koosnev arheoloogiamälestiste nõukogu. Üksmeelne otsus kõlas, et väljakaevatud Jaani seegi müüristik on tõepoolest väga väärtuslik muinsus ja see tuleb säilitada.

12. oktoobril kogunes samas muinsuskaitsenõukogu, mis koosneb Eesti kõige autoriteetsematest muinsuskaitse asjatundjatest ja nemadki jõudsid üksmeelsele otsusele, et tegemist on vaieldamatult keskaegsete ehitiste säilmetega, mida tuleks konserveerida ja eksponeerida.

Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta järgi (EPL 11.10.) polevat tegemist mitte Jaani seegi ehitiste müüridega, vaid hoopis keskaegse finants-investeerimisasutusega ehk tänapäeva mõistes «pangaga»? Kui nii, oleks tegemist tõeliselt sensatsioonilise avastusega - kogu Lääne- ja Põhja-Euroopa kõige vanema pangaga! Kuigi Itaalias olid pangalaadsed asutused juba varem olemas, hakkasid ju mujal Euroopas tõelised pangad kujunema alles 16.-17. sajandil. Tallinnas avastatud müürijäänused tuleks sel juhul lausa kuldraamidega ümbritseda.

Tõenäoliselt tahtis Pakosta siiski tähelepanu juhtida küllalt jõuka Jaani seegi tegevuse ühele valdkonnale, mida me tänapäevases keeles võiksime nimetada finantseerimiseks-investeerimiseks. Samasugust äri tegid siin keskajal ju kõik kirikud ja kloostrid, aga kas see oli siis nende kõige tähtsam funktsioon? Kui tõesti oli, siis peaksime edaspidi ütlema mitte keskaegne Niguliste kirik, aga Niguliste finants-investeerimisasutus jne?

Pakosta soovitab veel enne lõpliku otsuse tegemist ära oodata söeproovide radioaktiivse analüüsi tulemused. Arheoloogina võin kinnitada, et nende põhjal ei määrata mitte objekti väärtust (st kas on tegemist muinsusega või mitte), vaid hoopis vanust. Pealegi on müüride väljanägemise, leidude ja kirjalike allikate põhjal Jaani seegi varemed juba dateeritud.

Kuna nn kalibreerimine ehk dendroparanduste arvestamine on viimasel ajal viinud söeproovi dateeritava ajavahemiku küllalt pikaks ja kui tulemuseks on näiteks 13.-16. sajand, siis need andmed ju mingit uut teavet ei lisa.

Ainulaadne võimalus

Õnneks on Tallinna linnapea Tõnis Palts oma üheks tõsiseks eesmärgiks seadnud välisturistide meelitamise Tallinna. Jaani seegi varemete näol terendab hiigelhea võimalus. Ega turistid tule ju siia vaatama autoparklat, aga Jaani seegi müüride kohale rajatud muuseum võiks huvitada üsna paljusid.

Keskaegse seegi muuseum oleks midagi ainulaadset, kus külastaja saab kõndida omaaegsete originaalmüüride vahel ja imetleda sealt väljakaevatud leide. Pealegi jätkub seal veel ruumi kahe- kuni kolmerajalisele teele ja ka vähendatud mahtudega autoparklale.

Muuseas, kui paarkümmend aastat tagasi hakati Stockholmis rajama parklat parlamendile, siis viidi sellel alal läbi arheoloogilised kaevamised. Kuna välja tulid üpriski hästi säilinud keskaegsete hoonete varemed, siis muudeti esialgseid plaane ja rajati keskaja muuseum, kus kõik väljakaevatu on ilusasti konserveeritud ja eksponeeritud.

Analoogiline keskaegsete varemete kohale ehitatud Aboa Vetuse nime kandev muuseum püstitati kümmekond aastat tagasi ka Soomes Turu linnas. See on tänapäevani üks Soome kõige külastatavamaid muuseume.

Jaani seegi juhtum on taas heaks õppetunniks linnaplaneerijatele ja -ametnikele. Kui hakati tegema Tartu maantee läbimurde esialgseid plaane, siis juba seitse aastat tagasi hoiatati, et sellel alal võib leiduda arheoloogilisi väärtusi. Millegipärast lasti aga kõik plaanid-projektid üksikasjadeni valmis teha ja siis, vahetult alles enne ehituse algust, telliti arheoloogilised kaevamised...

Ammu olnuks aeg juba selline asjade käik ära muuta. Tõenäoliselt leidub kusagil Tallinna maapõues veel midagi väärtuslikku ja säilitamisväärset, aga paraku ei oska seda keegi täpselt ennustada ja seepärast tuleks arheoloogilised uuringud tellida juba aegsasti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles