Erkki Bahovski
Isepäine Eesti aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti valitsuse eilne otsus kehtestada kevadel taas suveaeg pani Baltimaad tõsiselt jaburasse olukorda ja näitab samas Eesti vastuolulist poliitikat Euroopa Liitu pürgimisel.
Läti kellakeeramisega tekib olukord, kus Eestis ja Leedus on üks, Lätis teine aeg. Liiatigi on Eestil pool aastat Lääne-Euroopaga sama ja Soomest erinev aeg.
Oli ju teada, et Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja ministrite nõukogule ettepaneku, mille järgi tuleb märtsi lõpust oktoobri lõpuni kindlalt suveaeg. On enam-vähem kindel, et see otsus ka läbi läheb, sest suveaja küsimus ei tekita suuri vaidlusi ja siseturu paremaks funktsioneerimiseks on tõesti loogiline, et elu võimalikult ühiste kellaaegade järgi käib.
Aga mitte Eesti elu. Ajal, mil me rusikaga vastu rinda peksame ja teatame, kui tähtis on meile Euroopa Liit ja sellest johtuvalt ühine siseturg, teeme ise otsuseid, mis on ühisturu vaimuga karjuvas vastuolus. Me ei keera kella.
Euroopa Liidu silmis on Baltimaad saamas endale veidriku mainet. Kas keegi kujutaks näiteks ette, et Hollandist läbi Belgia Prantsusmaale sõites tuleks Belgias kella keerata? Varssavist Tallinna sõites tuleb aga kella hakata keerama kolmel korral.