Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

E-hariduse müüdid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Hele-Mai Haav
Concordia ülikooli professor, virtuaalülikooli juht

Juba täna võime veebis leida infot selle kohta, et e-õppe osatähtsus kraadiõppes suureneb kiiresti. Näiteks USAs pakub 350 ülikooli kokku 900 akrediteeritud e-kraadi alates bakalaureuse- ja lõpetades doktorikraadiga. Euroopas on loomisel Euroopa Virtuaalne Ülikool.

Firmad loovad oma virtuaalseid ülikoole. Veebi on ilmunud nn dot-edu’d, tõeliselt virtuaalsed õppeasutused, millel puudub üldse reaalses klassiruumis läbiviidav õppeprogramm.

Sellise tormilise arengu korral on e-hariduse müütide teke paratamatu, sest müüt tekib seal, kus puudub täpne info ja teadmine.

Hiljuti esitati ka Eesti ajakirjanduses ja veebis õige mitu müüti e-koolitusest. Üks neist ütleb, et Eesti-suuruse maa jaoks on e-koolitus liiga kallis.

Korraliku e-õppe keskuse rajamine nõuab tõesti suhteliselt suuri alginvesteeringuid, aga hilisemad jooksvad kulud on väiksemad kui tavaklassi korral. Alati ei saa kõike rahas mõõta - e-õpe loob üliõpilastele paindliku õppimise võimaluse; piiravaks teguriks on õppekeele leviala suurus.

Üks vanemaid müüte jutustab, et kaugkoolituse, eriti aga selle e-variandi puhul on põhiprobleemiks õppekvaliteet. Üldiselt on aga koolituse kvaliteedi tagamise probleemid üsna sarnased nii tavakaugkoolituse kui ka e-koolituse puhul. Viimasel juhul lisandub veel õppuri identifitseerimise probleem - kes ikka on kes virtuaalses klassiruumis.

E-koolituse kvaliteedi tagamiseks on e-koolitajad välja pakkunud mitmeid meetodeid ja kirjutanud raamatuid, välja antakse veebiajakirju jms.

Meie näiteks viime lõpueksamid läbi reaalses klassiruumis. Ja juhul kui tudeng on mõnest teisest riigist, kasutame lõpueksamitel õppejõude tudengi kodumaa ülikoolist. Üliõpilane kaitseb lõputöö ikkagi reaalse komisjoni ees oma ülikoolis.

Teiseks, veebileheküljele pandud kursuse materjal pole veel e-kursus. Kui räägime kvaliteedist, siis mõtleme ikka spetsiaalselt disainitud veebikursust, kus lisaks kursuse materjalile on asünkroonne diskussiooniruum, klassi jututuba, grupitöö vahendid, hindamise ja tagasiside keskkond jms. Kõige tähtsam on hea e-õppejõud. Nendest on puudus kogu maailmas.

Üsna laialt levinud on müüt, et virtuaalne klassiruum pole nii sotsiaalne kui tavaklassiruum. See on ainult osaliselt nii. Ta on sama sotsiaalne kui diskussioon Delfi veebileheküljel või mõnes jututoas. Tõesti, paljud e-õppurid on kurtnud just õppuritevahelise vähese suhtluse üle virtuaalses klassiruumis. Siin on abiks rühmatöö korraldamine ja ühised projektid.

Vaatamata müütidele on Concordia ülikooli kevadel lõpetamas esimesed e-tudengid, kes on läbinud terve ärijuhtimise magistriprogrammi virtuaalses klassiruumis.

Tagasi üles