Villu Päärt: Küll antakse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Villu Päärt
Villu Päärt Foto: Postimees.ee

Arsti vastutus, Eestis seadusega juba neli aastat olemas, on sisuliselt olematu. Nii et võib mõista, miks on nimekad arstid e-tervise projekti vastu vastu, leiab Postimehe ajakirjanik Villu Päärt.

Dialoogikatke, mida arendasid kaks vanema põlvkonna arsti Tartus E-tervise konverentsil end lõunapausile minnes toolilt püsti ringutades: «Raske on see,» ütleb üks. «Miks?» küsib teine. «Paljudel arstidel pole arvutitki, rääkimata sellest, et nad arvutiga midagi peale oskaksid hakata,» muretseb esimene. «Küll see kõik tuleb, küll see antakse,» arvab teine.

Optimism, millega sotsiaalministeerium E-tervise projekti veab, kajastab sedasama mõtet – küll antakse! Päästetud inimelud, vähem ravivigu ning paremini korraldatud Eesti tervishoid. Kuid ilma sõjata siin ei pääse.

Eesti E-tervise projekt – kõigi inimeste terviseandmed kahe aasta pärast ühtses andmebaasis kättesaadaval – on just lõpetanud esimese tutvustusvoorud. Kuid küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Tartus tõstis protestitormi professor Raul Talvik, arstkonnas mõjukas mees. Tema mõtted: arstid kaitsevad arste, terviseandmeid esitades hakkavad arstid kirjutama ümmargusi jutte. Kui keegi üldse võidab, siis kindlustusfirmad ja juristid. Lühidalt: patsientide hulgas kurikuulus arstide ringkaitse satub ohtu ning küll arstid selle vastu rohu leiavad.

Vead ja hooletus, mis praegu jäävad vaid arstkonna siseasjaks või piirduvad kitsas ringis ettekantud ravijuhi analüüsiga, ei pruugi tulevikus kinniste uste taha jääda. Sest patsient saab lugeda, mis temaga täpselt tehti. Ning keegi ei takista asjatundjalt nõu küsimast, mis täpselt peitub koodide, protseduuride ja diagnooside taga.

Tartu Ülikooli eetikaprofessor Margit Sutrop rõhutab, et patsient on siiani Eestis kaitsetu. Arsti vastutus, Eestis seadusega juba neli aastat olemas, on sisuliselt olematu. Nii et võib mõista, miks on nimekad arstid uue asja vastu.

E-tervise programmi tehakse patsiendi huvides. Absoluutne patsiendi võim on jällegi halb. Keelates arstil enda terviseandmeid vaadata, keelab ta ühtlasi arsti end parimate teadmiste järgi ravida. Kõik ei suuda enda tegude eest vastutada. Kes siis halva tulemuse eest vastutab?

Kevadel rääkis Tartu kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto raskustest, mille vastu põrkasid nemad iseseisvalt digitaalset haiguslugu rakendades. Sealt võib aru saada, kui palju suuremad raskused võivad oodata Eesti E-tervist.

Põhimõttega «küll see antakse» ei saa E-tervishoidu teha. Tervishoiu digitaliseerimine on koht, kus igaühel peaks olema seisukoht. Projekt on nii suur, et rahvusvaheline uudishimu on igal juhul garanteeritud.

Kas E-tervisest saab aupaistet toov E-valitsus või tülidesse takerdunud geenivaramu? Saame näha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles