Valitsemise valvurid: tervisepoliitikas vaid üksikud töövõidud

Valitsuse tervisepoliitikat mõjutas arstide streik, mis sundis prioriteete ümber muutma Foto: Elmo Riig / Sakala

Tervise valdkonnas on valitsus praeguse seisuga suutnud antud lubadustest täita vaid kaks. Osaliselt on selle põhjuseks arstide streik, osaliselt olid mitmed tähtajad ka ebareaalsed, kirjutavad Praxise tervisepoliitika analüütikud valitsuse valvurite analüüsis.

Tervise valdkonnas on valitsusel kaheaastase valitsemisperioodi järel ette näidata üksikud töövõidud. Enamiku lubaduste elluviimisega jätkuvalt tegeletakse ning algselt seatud tähtaegu on edasi lükatud. Osalt on kavandatu elluviimise viibimise taga 2012. aasta sügisel aset leidnud tervishoiutöötajate streik, mille raames fookusesse toodud küsimused nõudsid prioriteetide ümberseadmist ja tegevusplaani muutmist.

Teisalt tuleb möönda, et mitmed seatud tähtajad olid ilmselt ebamõistlikud ning nende püüdlemine poleks poliitikakujundamise hea tava järgides olnud võimalik, mistõttu on ajakava kohendamine pigem tervitatav. Lisaks on tajutav, et arstide streigi järel otsib sotsiaalministeerium poliitika kujundamisel senisest suuremat kooskõla osapooltega, mis annab lootust, et varasem kohati kiirkorras osapooli vaid formaalselt kaasav poliitikakujundamine hakkab saama erandiks.

Valitsus on tervise valdkonnas antud lubadustest lugenud täielikult tehtuks neli: asendusperearstide süsteemi loomine, ravimipoliitika kaasajastamine (sh piirangute analüüsimine ning apteegibussi teenuse sisseseadmise ja e-apteegi seadustamise kaalumine), perearstile lisaõe palkamiseks lisatasusüsteemi rakendamine ning noortele arstidele lähtetoetuse maksmine.

Täidetud lubadused

Praxise käsitluses on 2013. aasta maikuu seisuga kohane käsitleda loetletuist täidetuna vaid kahte. Perearstile lisaõe palkamist võimaldav teenus lisandus haigekassa tervishoiuteenuste loetellu käesoleva aastal 1. märtsil. Ravimipoliitika kaasajastamisel on astutud mitmeid olulisi samme.

Seadustatud on ravimite müük interneti vahendusel ning digiretsepti eduka juurutamise tõttu kasvas 2012. aastal hüppeliselt toimeainepõhiselt välja kirjutatud retseptide arv, mis on ilmselt oluliseks teguriks retseptiravimite omaosaluse vähenemisel. Kuigi emotsionaalsed arutelud jätkuvad ravimite tavapoes müümise võimaldamise ja apteekide asutamispiirangute kaotamise teemadel, on lubatu nappust arvestades kohane lugeda kavandatu elluviiduks.

Samuti on täidetud lubadus hakata riiklikult tunnustama terviseedendajaid (valitsus ise käsitleb seda kombinatsioonis teiste, veel täitmata lubadustega).

Teiste tehtuna esitletavate tegevustega seonduvad olulised sisulised probleemid. Näiteks asendusperearstide süsteem on paberil valmis saanud ja selle korraldamine terviseametile ülesandeks tehtud, kuid pole märke, kas ja kuidas kavandatu ka praktikas toimima hakkab. Terviseamet otsis asendussüsteemi asendajaid veel 2013. aasta aprilli lõpus, hetkel puudub info, kui palju inimesi ja millistes piirkondades on asendussüsteemis töötamiseks soovi avaldanud – sellest aga sõltub, kas ka praktikas õnnestub luua süsteem, mis valitsuse lubaduse kohaselt «tagaks perearsti olemasolu igale elanikule ka siis, kui oma perearst puhkab või tekib muu ettenägematu takistus teenuse osutamiseks raskesti ligipääsetavates paikades.»

Noore arsti lähtetoetus

Oluline olemuslik probleem on seotud lubadusega maksta noortele arstidele esimese residentuuri lõpetamise järgselt tööle asumisel kohalikku või üldhaiglasse 15 000 euro suurust lähtetoetust. Arstitudengid ja noored arstid on lähtetoetuse maksmise tingimusi teravalt kritiseerinud, 2012. aasta lõpu seisuga oli taotluse esitanud vaid üks toetuse huviline – on teadmata, kas ta ka seatud tingimused täitis ja lähtetoetust sai. Tegevuse praegune tulemus viitab vajadusele vaadata noorte arstide tööturule siirdumise meetmeid terviklikumalt ning töötada koostöös arstitudengite, noorarstide ja haiglatega välja põhjalikum meetmepakett, mis loob noortele arstidele stiimulid töötada Eestis ka väljaspool Tallinna või Tartut.

Jäänud kahe valitsemisaasta vältel peavad valitsus ja sotsiaalministeerium vältimatult tegelema patsientide piiriülese liikumise direktiivi kohaldamisega. Varasemad lubadused eeldavad ka, et sisulisi samme astutakse tervishoiu rahastamise mitmekesistamise suunal, keskse ideena lubaduse täitmiseks esitatakse valitsuse tegevusprogrammis tööõnnetustega seotud kulude väljaviimist ravikindlustuse alt.

Kuigi tööõnnetuskindlustuse loomine oleks märgilise tähtsusega – seda on kümnekonna aasta jooksul lubanud pea kõik valitsused, kuid siiani pole sellega hakkama saadud – see pikas perspektiivis ravikindlustuse eelarvet ees ootavat puudujääki leevendada ei suuda ja vaja on enamat. Otsuseid oodatakse ka alkoholi- ja tubakapoliitika vallas, rohelistesse raamatutesse koondatu eeldab otsustajailt ideede praktikasse viimist.

Olulised probleemid jäävad

Tervishoiutöötajate streigi käigus tõstatatud probleeme (välismaale lahkumise pidurdamine, töökoormus, haiglavõrgu osas strateegiliste otsuste tegemine jne) valitsuse tegevusprogrammis jätkuvalt otseselt ei adresseerita, mis on kahetsusväärne. Valitsuse tegevusprogramm võiks olla suunatud oluliste probleemkohtade lahendamisele ja prioriteetsete teemade arendamisele.

Näiteks kui valitsus soovib motiveerida noori arste jääma Eestisse ning hakkama maapiirkondades teenust pakkuma, oleks ootuspärane, et selliselt sõnastatakse ka endale võetav ülesanne, selmet mõelda ilma eelanalüüsideta välja meede (lähtetoetus) koos juhusliku summaga (15 000 eurot) ning lugeda ülesanne tehtuks, kuigi seatud tingimustel toetust ei tahetagi.

Võib arvata, et valitsuse tegelikele pädevuspiiridele vastavate strateegiliste ja tervishoiusüsteemi tervist turgutavate ülesannete võtmisega koguvad võimulolijad avalikkuse silmis enam plusspunkte kui loosunglikele valimislubaduste järele tehtud! -linnukesi hankides. Tervisepoliitiliste kitsaskohtade lahendamine on käsitletav riigimehelikkuse küpsuseksamina, seades tänased otsustajad valiku ette – kas loobuda tegelemast asjadega, mis koalitsioonilepinguga kaetud neljast aastast oluliselt pikemat küpsemisperioodi nõuavad või lükata käima arutlus- ja analüüsiprotsess, mis loob homsetele otsustajatele tugeva pinna kaalukate otsuste langetamiseks.

Artikli autorid kuuluvad valitsemise valvurite võrgustikku (www.valvurid.ee), mis jälgib valitsuse tegevusprogrammi täitmist. Valvurite algatust veab Poliitikauuringute Keskus Praxis ja toetab Avatud Eesti Fond. Käesolev tekst on osa tegevusprogrammi ülevaatest, kus hinnatakse programmi täimist kõigis 18 poliitikavaldkonnas.