Ramon Loik: akadeemia kolimine, raha ja julgeolek

Ramon Loik Foto: Erakogu

Sisekaitseakadeemia (SKA) õpetab magistrihariduse tasemeni professionaale kogu riigi turvalisuse valdkonnale. Mullu pälvis akadeemia Eestis esimese kõrgkoolina rahvusvahelise institutsionaalse akrediteeringu. Lisaks 1100 tasemeõppe kadetile saavad siit igal aastal täiendusõpet ligikaudu 8000 riigiteenistujat.

Miks on tippspetsialiste akadeemiasse raske saada? Tagasiside näitab, et ühe olulise tegurina puudutab see nii paiknemist üle Eesti kui ka võimalikku kolimist Ida-Virumaale. Asukohaga seoses on toodud välja aja-, elamis- ja sõidukulusid. Leiti, et ka pakutav ametikorter ei ole piisav motivaator, kui kokkuvõttes peab maksma kahe elamise eest. Seega on asukoht hariduse kvaliteedi teema, ja muidugi ka raha teema.

SKA tegutseb riigi maal ja -hoonetes Tallinnas, Murastes, Väike-Maarjas ning Paikusel. Renoveerimine ca 15 miljoni euro ulatuses võimaldaks need viia heasse seisu. Taristu edasiarendus Tallinnas ja Murastes võimaldaks tuua õppetöö enam sinna, kus on kvaliteetseim õppejõudkond ja kuhu tulevad õppurid, mistõttu eelistab SKA õpilinnaku arendust Tallinnas, säilitades maksumaksja raha kokkuhoiuna olemasolevad hooned ning rajades vajadusel mõned juurde. Riik on juba investeerinud SKA asukohtadesse ligi 23 miljonit eurot, enim Pirita-Kosele.

Me ei lahterda noori, kuid märkimist väärib Ida-Virumaalt pärit õppurite suur väljalangemus kesise eesti keele oskuse tõttu: 2011. aastal langes 80 kandidaadist keelelävendi mittetäitmise tõttu välja 37. Valituks osutus neist vaid 28 protsenti, kellest varasema kogemuse põhjal langeb õpingute jooksul veelgi välja ligi 10 protsenti, olgugi et neile pakutakse võimalust täiendavaks eesti keele õppeks.

Õppetöö Ida-Virumaale viimise korral on mõju akadeemiasse astuda valdavalt tõrjuv. Praegustest kadettidest koguni ¾ leiab, et nad ei oleks soovinud õppima tulla, kui kõrgkool oleks paiknenud Ida-Virumaal. Eriti asukohatundlik sihtgrupp on magistrandid, kes on valdavalt juba vähemobiilsed töö- ja pereinimesed. Et SKA on mitme rahvusvahelise organisatsiooni, sh Euroopa Politseikolledži, ELi välispiiride kaitse agentuuri FRONTEX ja Euroopa rändevõrgustiku koolitus- ja arenduspartner Eestis, on vajalik lähedus rahvusvahelistele transpordisõlmedele. Sama argumenti kasutasime ELi IT-agentuuri Tallinna toomise eelisena.

Institutsionaalse akrediteerimise üks suurimaid väljakutseid oli põhjendada väljakujunenud hariduskeskustest (Tallinn ja Tartu) eemal asuvate SKA õppeüksuste jätkusuutlikkust. 2010. ja 2011. aasta õppejõudude valimised näitasid, et kuni 30 protsenti turu keskmisest kõrgema palga ning tasuta elamispinna lubamine ei toonud regionaalsete keskuste õppejõudude kohtadele konkurssi. Tallinnas ja Murastes oli seevastu reaalne konkurss (2,2 kohale).

Hea õppejõukvalifikatsiooniga spetsialiste on Eestis vähe ja nende mobiilsus suure töökoormuse tõttu väga piiratud. Ida-Virumaal ei oleks siseministeeriumi uuringu kohaselt kindlasti valmis õppejõuna jätkama 50 protsenti ja pigem ei ole valmis õppejõuna jätkama 28 protsenti. SKAs õpetab tasemeõppes ligi 150 õppejõudu, kelle põhitöökoht on TLÜ, TTÜ, PPA, päästeamet, sise- või justiitsministeerium. Riigiasutuste täiendusõppes osaleb igal aastal kuni 400 avalikust sektorist ja ülikoolidest kutsutud lektorit.

Selline visiitpartnerlusel põhinev korraldus võimaldab saada õpetama tippe, kelle põhikohale palkamine ei ole osutunud riigile rahaliselt otstarbekaks. Kui praegu on koosseisuvälistel õppejõududel võimalik käia põhitöö kõrvalt loenguid pidamas Tallinnas või Harjumaa piires, kaotamata suurt osa oma tööpäevast, siis kaugemale sõites lisanduksid ajakulule ka transpordikulud, langeks nii põhitöö kui ka õppetöö kvaliteet. Olgu need riskid ja selle (kõrge) hind meie siseturvalisusele enne otsustamist veel kord meenutatud.